Toomas Tänav: jäägu jõulukuused metsa sirguma

Mingiks eriliseks verstapostiks ma jõule ja aasta lõppu ei pea. Väikeseks tagasivaatamise ja kokkuvõtete tegemise ajaks aga ehk küll. Enam-vähem kõigi põllutöödega, mis tarvis, jõudsin tänavu ühele poole. Seega võib nüüd vist juba aastale hinnangu anda.

Oli teine küll üsna keskmine, aga mullusega võrreldes polnud viga. Seega võib suures plaanis rahule jääda. Tõsi – kui ilmaga veab ja saak tuleb hea, on kokkuostuhinnad jälle madalamad. Saaremaa teraviljakasvatajatele on transport mandrile kallis ja vilja hind niikuinii kehvem kui mandril osas paikades.

“Praegu on mul aga käsil oma lastele tubade ehitamine – see töö tuleb valmis saada, olgu siis pühad või mitte.” - Toomas Tänav, põllu- ja metsamees

Teine küsimus on muidugi saagikus. Osalesin tänavu viljelusvõistlusel, kus mu taliodra saak oli 6,3 tonni – üle keskmise. Ei saa öelda, et see tulemus minu meelest kehv oli. Kui aga võrdlen oma saaki mandril tegutseva viljakasvataja omaga, kes sellel võistlusel esikoha sai, siis pean tõdema, et tema saak oli kolm tonni suurem.

Inimene ilma vastu ei saa

Meie kulutused olid ehk samas suurusjärgus, ent mina olin selles mängus kaotaja. Kuna meil ei sadanud vihma siis, kui seda tarvis olnuks, jäi ju minul selle puudu tulnud kolme tonni eest raha saamata. On asju, mille vastu inimene ei saa – üks neist on ilm. Saaremaale on omased pehmed ja sageli ka lumevaesed talved. Ega see viljale just hea ole. Kui temperatuurid jäävad plusspoolele, siis taim elab ja nii-öelda sööb end kevadeks nälga. Teisalt – külm palja, lumeta maa peal teeb taimele samuti liiga. Parem oleks ikka mõõdukalt miinuskraade ja pisut lund.

Kuna talivilja on mul külvatud omajagu – erinevad kultuurid katavad ligi 70% põllupinnast –, jääb üle loota, et ehk tuleb seekord talv, mis ikka talve moodi. Ei saa ju neist viimastest talvedest ühtki päris õigeks talveks pidada. Kui korra on külma teinud, siis sellest ju ometi ei piisa. 

Selle üle, milline ilm tuleb, meie aga paraku otsustada ei saa. Ise teed kõik, mis enda võimuses ja siis loodad, et ehk läheb hästi ka ülejäänu, mis sinust ei sõltu. Kui oma töödele-toimetustele mõtlen, tuleb tõdeda, et sõltun pea kõigis oma tegemistes ilmast. Praegu, mil põllutööst puhkus, teen metsaühistule teenusena metsatööd.

Nii soojal ajal nagu praegu metsatööd päris igal pool muidugi teha ei saa. Maa on ju märg ja pehme. Õnneks leidub ka kõrgemaid ja kuivemaid kohti, kus toimetada annab.

Eks meil Saaremaal leidu igasugust metsa – pilt on vägagi kirev. Mõni mets näeb välja nii hooletusse jäetud, nagu sel polekski omanikku. Või siis ei huvita omanikku, mis olukord ta metsas on. Samas on meil metsi, kus on puid maha võetud nii hoolimatult või oskamatult, et selle viletsa töö tagajärge on kurb vaadata.

Võrreldes näiteks viie aasta taguse ajaga on rohkem loomade – põtrade, kitsede ja hirvede – rikutud metsa. Kahjustusi on palju, kuna loomi on palju. Ühe metsa serva istutasin paarsada mändi. 

Kui kevadel sinna vaatama läksin, polnud neist järel enam ainsatki puud – kitsed olid kõik ära söönud. Ka mu istutatud kuuskedest on igal aastal mõned lõhutud. Hirved suudavad isegi kümne meetri kõrguse kuuse niimoodi ära murda, et ellu see enam ei jää. Kui põldude ääri vaadata, siis enamik kiviaedade juures kasvavatest saartest on samuti ära kooritud.

Jõuludelgi tahaks tööd teha 

Ehkki mu talvine töö on seotud metsaga, on minu pere jõulupuu mitu viimast aastat olnud plastikust. Jõuluaegne kuuselõhn toas on mõnus küll, aga jäägu need kuusekesed seal metsas pigem kasvama.

Pealegi kipub kuusk, mis ei ole metsast toodud külmal ajal, toas üsna kiiresti pudisema. Nii jääb see rõõm päris värskest jõulupuust üsna lühikeseks.

Meie peres on jõulud tavaliselt vaikne aeg. Jõule tähistab meie pere – mina, abikaasa, meie kolm poega ja tütar – vanemate juures. Enamiku pühadeajast veedame aga kodus. Tunnistan, et minu jaoks on jõulud veidi vaevaline aeg – sel ajal ju tööd väga teha ei saa. Vähemasti mürarikast tööd mitte. Minule aga niisama toas istuda ei meeldi. Nii tuleb mul vähemasti mingisugust tegevust otsida, et pühad päris kasutult mööda ei läheks.

Ka aastavahetus möödub meil tavaliselt suuremate pidustusteta. Kui mullu sõitsime selleks ajaks külla oma Eestist Soome kolinud tuttavatele, siis tänavu tulevad nemad meie juurde Saaremaale.

Praegu on mul aga käsil oma lastele tubade ehitamine – see töö tuleb valmis saada, olgu siis pühad või mitte.