Riigikohus: kohtuistungi kajastamise keeldu ajakirjanikele peab sisuliselt arutama
/nginx/o/2019/05/07/12142572t1h0c40.jpg)
Riigikohus rahuldas ajakirjaniku kaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus jättis sisuliselt läbi vaatamata maakohtu kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse peale esitatud kaebuse. Tegemist on Tallinna Sadama korruptsioonisüüasja kohtuprotsessiga, millele kohtunik Kristina Väliste andis välja määruse, mis keelab ajakirjanikel tunnistajate ütlusi kajastada.
Kuna maakohtuniku määruse aluseks olnud kriminaalmenetluse sätte kohta puudub kohtupraktika, ei olnud ringkonnakohtul õigust jätta kaebus läbi vaatamata.
Harju maakohus kohustas määrusega menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid hoidma õigusemõistmise huvide kaitseks saladuses isikuliste tõendiallikate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni.
Ühtlasi hoiatas kohus, et saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Määruse alus oli 2018. aasta 17. detsembril jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku säte, mis lubab kohtul menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolusid saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid seda nõuavad näiteks õigusemõistmise huvid.
Harju maakohtu määruse vaidlustas istungil menetlusvälise isikuna viibinud Eesti Päevalehe ajakirjanik, kelle hinnangul piirab määrus sõna- ja ajakirjandusvabadust.
Tallinna ringkonnakohus jättis kaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ajakirjaniku esindaja esitas riigikohtule kaebuse, milles taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Riigikohus rahuldas kaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul poleks ringkonnakohus tohtinud määruskaebust kui ilmselt põhjendamatut läbi vaatamata jätta. Kaebus on ilmselt põhjendamatu näiteks juhul, kui selle argumendid on õiguslikult asjakohatud ehk siis kui need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust.
Kui kaebaja väited pole õiguslikult asjakohatud, saab kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
Praegusel juhul sisaldas ringkonnakohtule esitatud kaebus väiteid, mida ei saanud pidada asjakohatuteks. Ka ei viidanud ringkonnakohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele, mis lubanuks ühemõtteliselt järeldada kaebuse perspektiivitust. Vaidlusaluse kriminaalmenetluse seadustiku sätte kohaldamise praktika on alles kujundamisel, mistõttu pidanuks ringkonnakohus kaebust sisuliselt arutama.