Juba tüdrukutirtsuna meeldis talle lillekimpe teha. “Vaatasin alati suure huviga floristikaajakirju,” räägib Marju Rannala-Soop, värske ettevõtja, kes pakub muhulastele lilleseadeid, jõulupärgi ja leinakimpe, aga aitab ka hauaplatse kujundada-korrastada ning jagab teadmisi ja oskusi ruumikujundamisel.
Enne, kui Marju Räpina aianduskooli floristiks õppima läks, oli ta lõpetanud Orissaare gümnaasiumi ning omandanud Kuressaare ametikoolis teabegraafiku eriala. Teabegraafikuna pole ettevõtlusega alustanud muhulane päevagi töötanud, kuid Kuressaare ametikoolis õpitut kasutab ta oma igapäevaelus tihti.
Oktoobris alustanud osaühing Neolill kogus tuntust juba paari tegutsemiskuuga.
“Mõtlesin oma firma loomisele kohe aianduskooli lõpetamise järel, aga julgusest tuli puudu. Küllap ei olnud aeg küps. Sel sügisel, kui olin lastega juba pikalt kodus olnud, tuli hakata mõtlema tööle naasmise peale. Nii tekkiski soov olla iseenda perenaine, oma unistus teoks teha, teha seda, mis on mu kutsumus,” ütleb Marju Rannala-Soop.
Pöide mail sündinud Marju võib ennast julgelt muhulaseks pidada: ta alustas kooliteed 22 aastat tagasi Muhu põhikoolis, sest pere kolis Saaremaalt Muhusse. Muhumaa ja muhulased on noorele pereemale täna nii omaseks saanud, et linnatulede sära teda enam ei meelita.
Nüüd tulevad tema firmalt abi saama ka saarlased ja mandriinimesed, kellel kiire elutempo või kehv tervis ei luba ise lähedaste kalmusid korrastama tulla. “Osa kliente annavad haua hooldamiseks ja kujundamiseks vabad käed. Kuid leidub ka neid, kellel on konkreetsed soovid taimede valiku ja küünla asukoha suhtes ja kes annavad juhised sellegi kohta, milline peab välja nägema muster ümber hauakivi. Hauaplatside hooldamisel on aegade jooksul välja kujunenud oma etikett,” toonitab florist.
Tihti tuleb Marjul ka lihtsalt nõu anda, selgitada inimestele näiteks, et puudega ümbritsetud hauaplatsi pole mõistlik katta killustikuga, sest lehtede ja muu sodi koristamine võtab siis palju aega ning platsi ei saa kunagi täiesti puhtaks. Nõu vajavad ka leinaseadete tellijad.
Unistada on hea, unistama peab, aga selleks, et unistused täide läheksid, tuleb astuda konkreetseid samme.”
Hauaplatside eest hoolt kandes on Marju tundnud huvi sellegi vastu, kas Muhu rikkalik pärandkultuur on hauatähistelegi tee leidnud. Teatavasti tehti omal ajal peremärgid ka ristidele. Seni pole Muhule omast ornamentikat hauakividel silma hakanud. Ometi tasub hauakive ja -riste terasema pilguga vaadata.
Muhu kalmistutel on viimse puhkepaiga leidnud hulk Marju lähedasi. Nende nimesid hauaplaatidelt lugedes meenuvad lahkunud inimeste ütlemised, naljad ja eluhoiakud.
“Hauaplatsil käies saab kadunukesega suhelda. Meeles tuleb pidada aga seda, et hing tahab puhata ega vaja meie taganutmist,” rõhutab Marju.
Kalmistul on ta lähedaste haual iga kord mälestusküünla süüdanud. Jõulukuu aga tõotab noorele ettevõtjale tulla vahest aasta kõige töisem: mõni aeg tagasi alustas ta koostööd firmaga Gratitute Services, mis pakub võimalust meie seast lahkunuid mälestusküünlaga meeles pidada. Nii täidab Marju jõululaupäeval ja vana-aasta õhtul tellimusi ning süütab küünlaid Saaremaal Kudjape kalmistul.
Ettevõtlus on õpetanud oma aega paremini planeerima, ütleb Marju. “Unistada on hea, unistama peab, aga selleks, et unistused täide läheksid, tuleb astuda konkreetseid samme.”
Jõuluaeg tähendab rohkesti jõulupärgade ja -kaunistuste tellimusi. Marju muigab, et tal on kodus justkui väike lillepood. Tellimustööd võtab ta ette siis, kui teised pereliikmed on magama läinud.
Enne peab Tupenurme külas elav perenaine talutöödega ühele poole jõudma. Talus toimetamist jagub teistelegi pereliikmetele. Pereema sõnul käivad kodulinde ja -loomi söötmas ka kolmeaastane poeg ning poolteiseaastane tütar. Nõnda õpivad lapsed maailma tundma. Abikaasa aga teeb ehitustööd ja nokitseb tasapisi kodus.
“Olen õnnelik, et minu hobi ja töö langevad kokku,” ütleb Marju Rannala-Soop. Pühendumisega tehtud töö toob ta südamesse rahu.