Raasuke pakkus välja võimaluse, kuidas saada kodulaenu hind alla

Äsja toimunud meediaümarlaual nentisid pangajuhid, et lõppev aasta on olnud edukas Eesti majandusele, ent üsna tormiline pankadele. Olulisteks märksõnadeks on rahapesu tõkestamise kõrval tehnoloogiline innovatsioon ja see, et kliendid on aina vähem seotud vaid ühe pangaga. Murekohtadena nimetati pressiteates poliitilist ettearvamatust ja määramatust väliskeskkonnas.

Pangajuhid rääkisid ümarlaual Eesti laenuturust. Bigbanki juhi Martin Läntsi hinnangul tähendab vähene konkurents Eesti laenuturul liiga kõrgeid laenuhindu nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele. Ka tõi ta välja, et vähem kui pool inimestest otsivad laenuvõtmise eel konkureerivaid pakkumisi ja võrdlevad laenuandjate tingimusi.

Luminor Grupi juht Erkki Raasuke ütles, et tugevama konkurentsi tooks eluasemelaenude hindade turul see, kui praegune eluasemelaenu toode paindlikumaks muuta. «Täna vaatame inimesele otsa ja fikseerime ta laenumarginaali aastateks. 10 aasta pärast võib see inimene olla absoluutselt põhjas või kogu Eesti edukaim ettevõtja. Kui muudaksime kodulaenu paindlikumaks, võimaldaksime laenu ümberhinnastamist ja sellega pankade vahel liikumist, kasvaks kohe ka konkurents,» ütles ta.

Coop Panga juht Margus Rink sõnas Eesti majandusest rääkides, et tööpuudus on rekordmadal, tööhõive ülikõrge ja palgakasv jätkub, kuid murelikuks teeb inimeste madal säästmis- ja investeerimisvõime. «Eestis on küll 8 miljardi jagu hoiuseid, ent need koonduvad vähese hulga inimeste kätte,» ütles Rink.

SEB juht Allan Parik lisas, et tööstusettevõtjate kindlustunne ja investeerimisvalmidus on mõnevõrra langenud. Ka Swedbanki juht Olavi Lepp lisas, et viimasel ajal on mõnes sektoris tööstusettevõtete välistellimused lühemad, kui on nende jaoks harjumuspärane. «Kui seni on parematel hetkedel tellimused olnud olemas pooleks aastaks, siis täna jagub neid ette 1–2 kuuks,» nentis ta.

LHV Panga ja pangaliidu juht Erki Kilu tunnistas, et 2019. aasta on pankade jaoks olnud väga sündmusterohke. «Mitmed Skandinaavia pangad on Eestist lahkunud ja ülejäänud on end positsioneerinud pigem kohalike pankadena. Oluliselt on vähenenud meie sõltuvus välisfinantseeringutest ja see teeb Eesti panganduse tugevamaks: hoiuste ja laenude suhe on parem kui kunagi varem. Omaette märkideks on ka Coop Panga börsile minek ning teiste kohalike pankade edukad võlakirjaemissioonid – inimestel on valmisolek siinsetesse pankadesse investeerida,» rääkis ta ja lisas, et 10 aasta madalaimal tasemel on ka probleemsete laenude osakaal Eesti pankades. Samal ajal väheneb jätkuvalt mitteresidentidest klientide osakaal siinsetes pankades.