ÜRO kliimakõnelustel lükati tähtsaim küsimus järgmisesse aastasse (4)
Kaks päeva üle aja läinud ÜRO kliimakõnelused Madridis täna lõppesid, kuid läbirääkijad lükkasid ülemaailmse süsinikuturu üle otsustamise edasi järgmisse aastasse.
Kaks nädalat kestnud läbirääkimistel globaalse soojenemise mõjude ja nendega toimetuleku üle võtsid delegaadid ligi 200 riigist vastu deklaratsiooni, milles nõuti suuremaid ambitsioone kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamises ja kliimamuutuse mõju alla kannatavate vaeste riikide aitamist.
Kõnelused kujunesid küll ajaloo pikimateks, kuid sellest hoolimata tuli tähtsaim küsimus järgmise aasta Glasgow kohtumiseni edasi lükata.
Süsinikuturg kehtestab peamise kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi emissioonile hinna ning võimaldab riikidel ja firmadel kaubelda heitmelubadega, mida järkjärgult kärpides kannustataks kasutama vähem saastavaid tehnoloogiaid.
Euroopa riigid ja mitmed teised on seisukohal, et süsinikukrediidiga kauplemise tingimustes kokku leppimata jätmine on parem kui nõrk kokkulepe, mis võib kahjustada kümmekonda juba olemasolevat piirkondlikku kauplemismehhanismi.
«Tänu jumalale jäeti kõrvale nõrgad turumehhanismil baseeruvad reeglid, mida soovisid Brasiilia ja Austraalia ning mis oleksid kahjustanud emissiooni vähendamise püüdeid,» ütles kampaaniagrupi Power Shift Africa juht Mohamed Adow.
Kliimakõnelustega kaasnesid põliselanikke esindavate ühenduste ja keskkonnarühmituste ajuti üsna vihaseks läinud protestid. Demonstratsioonid peegeldasid valitsuste loidu tegutsemist jälgivates noortes tekkinud jõuetustunnet.
Pühapäeval vastu võetud dokumentide hulgas on deklaratsioon «Tšiili-Madridi aeg tegudeks» («Chile-Madrid Time for Action»), mis kutsub riike suurendama seni lubatud heitmekärpeid.
Seda on hädasti vaja, et täita 2015. aasta Pariisi leppe eesmärk takistada maakera temperatuuri tõusmast sajandi lõpuks üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.
Kui maailm senisel moel toimimist jätkab, on oodata 3–4-kraadist temperatuuritõusu, millel on tõsised tagajärjed nii mõnegi riigi jaoks.
Riigid leppisid Madridis ka kokku kiimamuutuse ees kõige kaitsetumatele riikidele kompensatsiooniks raha eraldamises. See on teema, mis puudutab eriti teravalt väikseid saareriike.
Keskkonnaorganisatsioonid ja aktivistid süüdistasid maailma rikkamaid riike, et nad ei taha endale kliimamuutuse pidurdamiseks kohustusi võtta.
«Pariisi lepe võib ju olla langenud käputäie mõjuvõimsate süsinikumajanduste äkkrünnakute ohvriks, aga nad on selles võitluses valel poolel, ajaloo valel poolel,» ütles keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace International tegevdirektor Jennifer Morgan.
«Kliimablokeerijad nagu Brasiilia ja Saudi Araabia, kel lasi tegutseda Tšiili vastutustundetult nõrk juhtimine, promosid süsinikuleppeid ning sõitsid teadlastest ja kodanikuühiskonnast teerulliga üle.»
Tšiili oli kõneluste eesistuja, ehkki konverents ise viidi rahutuste tõttu Santiagost üle Madridi.
Aktivistidelt sai sarjata ka Tšiili valitsus, kes on otsustanud hoida söeelektrijaamad käigus 2040. aastani.