Eesti väikelinna elanikud vaevlevad vastiku haisu käes (8)

15 000 elanikuga Maardu linnapea Vladimir Arhipovi sõnul saavad nad aina sagedamini linnaelanikelt murekirju, mis tõestab, et haisuprobleem on tänavu süvenenud. Kaebuseid tuleb enim siis, kui tuul on lõunast, prügila suunast või põhjakaarest.

Arhipov kutsus novembri lõpus kokku nõupidamise, kus osalesid linna, valdade ja riigi esindajad ning suuremad ettevõtted, et arutada vastiku lõhna tekkimise allikaid, põhjuseid ja võimalikke lahendusi.

Pärast kohtumist pöördus meer keskkonnaministeeriumi poole, kellelt ootab täiendavate mõõtmiste tegemist jäätmetehastes ja kütuseterminalides. Vajadusel tuleks piirkonda paigutada ka e-ninad. Need on lõhnasensorid, mille abil saab õhu keemilist koostist pidevalt jälgida ning halva haisu tuvastades koheselt sekkuda.

Linnapea sõnul on Maardu kiirelt areneva transiidikaubandusega linn, kuhu kavandatakse või viiakse ellu suuri projekte, näiteks Rail Balticut ja raudteeterminali, Kroodi oja tervendamist ning Maardu järve äärse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist.

Haisu allikaid võib olla mitmeid. Jõelähtme vallas Looväljal asub Tallinna Jäätmejaama Taaskasutuskeskuse ASile kuuluv suur Tallinna prügimägi, kust varasemalt on paha hais levinud kõrval olevatesse küladesse ja ka Maardu linna territooriumile. Lisaks paikneb Maardu külje all Muugas Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, kus asub hulgaliselt terminale ja firmasid, kes seal toimetavad. Sadam kuulub Tallinna Sadam ASile.

Haisuprobleem pole seega Maardus võõras. 2006. aastal kirjutas Õhtuleht, kuidas ühel nädalavahetusel mattis Maardus ja sellest koguni 10 kilomeetri kaugusel inimeste hinge seni tuvastamata vänge hais, mis pani silmad vett jooksma ja pea valutama. Keskkonnaametnike arvates võis haisupilv vallanduda naftasaaduste laadimisel.