Marika Tuus-Laul: tahan apteegireformist ausalt rääkida! (26)
Tahan rääkida ausalt sellepärast, et ligi viis aastat ette valmistatud apteegireformi tapetakse nüüd suure vale ja avalikkuse eksitamise abil, kirjutab 16 aastat Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige olnud ning vahetult enne apteegireformi hääletust sealt välja vahetatud Riigikogu liige Marika Tuus-Laul (Keskerakond).
Otsustajad ei ole väljas parema apteegiteenuse eest, vaid on asunud kaitsma hulgifirmade ja apteegikettide ärihuve ning nende kõrget kohta turupositsioonil. Kuidas saakski teisiti olla, kui reformi tagasipöörajate erakonna suurrahastaja on ise suurima hulgifirma ja apteegiketi omanik.
Eelnõu, mis äsja koalitsioonierakondade poolt menetlusse anti, on nii ühepoolne, et seda kardeti varem koalitsiooni liikmetele näidatagi. Õnneks jõudis see siiski enne seda, kui rahvaesindajad said oma sõna öelda, ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette. See eelnõu sisaldab otsast lõpuni hulgimüüjate ärihuvide ja proviisorapteekide vastu seisjate huvipunkte. Eelnõu sisaldab isegi rohkemat, kui hulgimüüjad loota oskasid, sest osavad juristid teavad suureäraselt, kuidas vänta üle võlli keerata.
Näiteks lubab eelnõu haruapteeke juurde teha ka suurlinnadesse, mis praegu keelatud, või muuta tänased apteegid madalamate nõuetega apteegipunktideks. On valus vaadata, kui palju on selle teemaga rahva hulgas paanikat külvatud, hirmutatud ja valetanud. Kõige enam on hämatud-hirmutatud sellega, et 318 apteeki sulgevad uksed ja et kaotajaks on maapiirkonnad. See pole õige!
Et vältida olukorda, kus ketiapteek ei asendu proviisorapteegiga täpselt samal tunnil, kui reform aprillis jõustub, ongi sotsiaalminister Tanel Kiik välja pakkunud lahenduse minna proviisorapteekide süsteemile üle järk-järgult piirkondade- ja etappide kaupa. See on mõistlik lahendus, millest teavad kõik osapooled, kuid osa ei taha seda tunnistada. Nii ongi kavas kõigepealt sulgeda haruapteegid ehk apteegilaadsed poepugerikud, kus pole proviisornõuet, kus ei pea ravimeid valmistama, kus on väiksem valik ja patsient saab kehvemat tervishoiualast nõustamist. Reformiga mindaks siis edasi, kuni meil on kõikjal apteekide omanikeks Tartu Ülikooli lõpetanud proviisorid, mitte aga suvalised müügimehed.
Et vältida olukorda, kus ketiapteek ei asendu proviisorapteegiga täpselt samal tunnil, kui reform aprillis jõustub, ongi sotsiaalminister Tanel Kiik välja pakkunud lahenduse minna proviisorapteekide süsteemile üle järk-järgult piirkondade- ja etappide kaupa.
Ikka unustame, et apteek pole tavaline pood, vaid tervishoiuasutus. Siin ei kehti vabaturureeglid, sest tervisega ei saa kaubelda. Riigid reguleerivad hindu kõikjal. Euroopas kasutatakse omandi-, hinna-, asutamise-, kettidesse koondumise ja teisi piiranguid. Ravimid võivad ebaõigel doosimisel olla mürgised, neid tuleb kasutada ratsionaalselt ja selle taga ei tohi olla taga müügisurvet.
Ketiapteegid on aga ennekõike huvitatud just müügitulust. Nemad suunavad apteekri esmalt müügikoolitusele, et õpetada, kuidas rohkem tablette maha müüa. Apteekides võrreldakse juba uksest sisse astujate arvu ostu sooritanute arvuga, et see vahe liiga suureks ei kasvaks. Mida enam müüd, seda parem palk! Proviisori kui tervishoiutöötaja sõltumatus on aga apteegireformi peamine eesmärk.
Hulgifirmad-tootjad, kes on koondanud oma kettidesse sadu apteeke, kohustavad apteeke müüma just oma ravimeid. Isegi rohtude asukoht riiulil kirjutatakse ette eesmärgiga müüa järjest enam. Ketiapteegi proviisor ei ole kunagi oma otsustes vaba. Apteegid peavad täna oma ravimid pealesurutud hulgifirmadelt ostma. Reformi oluline mõte oligi selles, et lahutada jae -ja hulgimüüjad, et oleks enam konkurentsi ning et apteek ei peaks ostma ravimeid vaid ühelt hulgifirmalt. Õnneks veel haigla-apteegid võivad rohtusid soetada ilma hulgimüüjate vahenduseta ja seal on ravimid ka umbes 10% odavamad.
Ketiapteeke eelistav turg viib varem või hiljem selleni, et jääbki toimima paari suure keti monopol. Maa-apteekide proviisorid meelitatakse üle, sest linnadesse saab haruapteeke eelnõu jõustumisel lõpmatuseni juurde teha. Maa-apteekide kadumise tegelikuks põhjuseks saabki tegelikult reformi tagasi pööramine. Kas näiteks Võrus peab olema 180 meetri raadiuses kokku neli apteeki ja linnas kokku kaheksa, nagu Postimees kirjutas? Või Haapsalus ühel sirgel kokku kuus ja Rakvere südalinnas tervelt üksteist apteeki üksteisest mõnesaja meetri kaugusel. Ja kõik ketiapteegid. Kunagi oli Tallinnas kakskümmend kolm apteeki, nüüd üle sajakolmekümne. Samas tuleb soovitud retseptirohtu sageli neis ette tellida. Küll on aga apteekides rikas valik kreemidest, hambapastadest, seepidest ja toidulisanditest. Ostke neid!
Ärimehed on oma kaebustega apteegireformi vastu käinud küll Euroopa Komisjonis ja Euroopa Kohtus. Igalt poolt on nad korvi saanud, sest proviisorapteekide süsteem on end Euroopas igati õigustanud. Apteegireformi läbiviimist on toetanud Ravimiamet, õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holm, rääkimata sotsiaalminister Tanel Kiigest ja mitmest endisest sotsiaalministrist.
Keskerakond on läbi aastakümnete proviisorapteegi usku olnud ja seisnud vastu kitsalt hulgimüüjate apteegipidamise õigusele. Mis siis nüüd on juhtunud? Keskerakond on riigis võimul, kuid varasemad lubadused on unustatud. Paarist-kolmest mehest koosnev riigikoguteerull, aga ka paljud saadikud, kes asjasse süveneda pole veel suutnud, tahavad ära nullida kogu siiani saavutatu. Kuidagi ei tahaks uskuda, kuid elu paneb kahtlema, et kas Eestis tõesti saab seadusi osta? Mina veel seda ei usu.