Türkmenistanis õnne otsimas: võib-olla peitub see tohututes korterites?

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Copy
Kullast Arkadagi (rahva kaitsja) ehk president Gurbangulõ Berdimuhamedovi ratsamonument pealinna uues linnaosas, vasakul taga paistab tohutu kerakujuline hoone, mis on kohalik perekonnaseisuamet
Kullast Arkadagi (rahva kaitsja) ehk president Gurbangulõ Berdimuhamedovi ratsamonument pealinna uues linnaosas, vasakul taga paistab tohutu kerakujuline hoone, mis on kohalik perekonnaseisuamet Foto: Jaanus Piirsalu

Maailma üks kinnisemaid riike üllatab vägeva, valgest marmorist ehitatud pealinna Aşgabatiga, kus elab edasi nõukogude vaim nimega Pole Ette Nähtud.

Õnn saabus Türkmenistani õuele ametlikult kolm aastat tagasi, kui presidendi käsul algas seal Õnne ajastu. Õnnetud ei pea siiski hakkama kohe sinna kiirustama: türkmeenide Õnne-epohh kestab veel vähemalt kaks-kolm aastat.

Õnn tähendab igaühele muidugi eri asju. Türkmeenide õnn meenutab väga «õnnelikku elu» nõukogude ajal. Väliselt on kõik hiilgav, näiteks pealinn Aşgabat tundub olevat üks kõige ilusamaid ja suurejoonelisemaid linnu kogu endises NSV Liidus, kuid selle varjus käib peeglitagune elu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles