JUHTKIRI Maakonnamehelikkuse defitsiit

Põhjarannik
Copy
Ida-Viru vapp endise maavalitsuse ukse kõrval. Pärast maavalitsuse likvideerimist peaks maakonna huvide eest senisest märksa tugevamini seisma omavalitsuste liit.
Ida-Viru vapp endise maavalitsuse ukse kõrval. Pärast maavalitsuse likvideerimist peaks maakonna huvide eest senisest märksa tugevamini seisma omavalitsuste liit. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sel sügisel on järjepanu tulnud uudiseid, kuidas Ida-Virumaa huvid on jäänud tagaplaanile, kui on otsustamisel, kuhu ja mis järjekorras riigi investeeringuid suunata. Puudutagu see siis näiteks kallist maanteede neljarealiseks ehitamist või selle kõrval sellist pisiasja nagu jalgpalli sisehallide ehitamine. 

Riigi raha pärast konkureerivad kõik piirkonnad ja loomulikult ei saa öelda, et Ida-Virumaa selles võitluses alati kaotaja on. Kuid maakonnal, mis on elanike arvult üks suuremaid ning riigi majandusse panustamises Harjumaa ja Tartumaa järel kolmas ning ülekaalukalt suurim keskkonnatasude maksja, on põhjendatud ootused ka senisest suuremale osale. 

Kuidas seda kätte saada õnnestub, sõltub suuresti nii siit valitud riigikogu liikmetest kui ka kohalikest omavalitsusjuhtidest: nende eeltöö põhjalikkusest,  argumenteerimisvõimest, oskusest leida vajalikke toetajaid. Väga oluline on ka omavaheline koostöö, kus tuleb osata näha, mis on tähtis Ida-Virumaa kui terviku jaoks, ja jätta nendel puhkudel tagaplaanile oma erakonna huvi või omakasupüüdliku arvestamise, mitu häält see järgmistel valimistel võiks tuua.

Sellist suhtumist võiks nimetada maakonnamehelikkuseks, kui tõmmata paralleel levinud sõnaga "riigimehelikkus". Pärast maavalitsuste likvideerimist on põhjust eelkõige omavalitsuste liidult oodata senisest märksa tugevamat ja silmapaistvamat maakonna huvide eest seismist.  

Eriti oluliseks muutub maakonna huvide selgeks rääkimine ja nende elluviimise eest ühiselt seismine lähitulevikus, kui tuleb võidelda Euroopa Liidu niinimetatud kliimaraha eest. Ida-Virumaal, mis on selle ülemineku pärast sotsiaal-majanduslikult Eestis kõige rohkem kannatanud, on põhjust saada sellest suur tükk.

Kuid niisama seda keegi siia ei puista, kui kohalikud juhid ei mõju veenvalt oma plaanidega, mida nad selle rahaga peale tahaksid hakata ja kuidas see terve piirkonna arengule kaasa aitaks.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles