Sisekaitse reserv läheb varem arvatust kulukamaks (21)

Kolm kuud tagasi ajakirjanikele pooltoorest sisekaitse reservi loomise plaani tutvustanud siseminister Mart Helme (EKRE) andis sel nädalal algatusele uue käigu, kui allkirjastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse ning saatis selle ministeeriumitele ja huvirühmadele.

«Seda, mis seal praegu on, ei saa võtta lõpliku tõena. See on tööversioon,» selgitas Helme. Samas annab dokument vastused mitmele seni õhku jäänud küsimusele ja täpsustab varem välja öeldud summasid.

Näiteks kui kolm kuud tagasi teatas Helme, et reservi kulu aastatel 2020–2023 on 19,7 miljonit eurot ehk ligi viis miljonit eurot aastas, siis eelnõusse plaanitavast selgub, et ainuüksi 4,4 miljonit eurot läheks igal aastal reservis olevate isikute varustuse, relvastuse ja väljaõppega seotud püsikuludeks.

Sellele lisanduks igal aastal veel pool miljonit eurot reservi haldamisega seotud kuludeks, nagu näiteks uute ametikohtade moodustamine, et pidada arvestust reservis olevate isikute üle ning planeerida PPAs toimuvat reservteenistust.

Ligi miljon eurot plaanitakse igal aastal eraldada abipolitseinike kaasamise tugevdamisega seotud püsikuludeks. Näiteks on kavas luua igasse maakonda rühmajuhi ametikoht, kelle ülesanne on suurendada abipolitseinike arvu, korraldada igapäevase tegevuse ja kriisikoolitusi. Et kulud tekivad eeskätt politsei- ja piirivalveametis, tuleksid kulutused siseministeeriumi eelarverealt.

Eraldi andmekogu

Eraldi rahasumma läheks sisekaitse reservi andmekoguga seotud kuludeks. Andmekogu sarnaneks oma ülesehituselt kaitseväe mobilisatsiooniregistriga ning selle kasutuselevõtuga kaasneksid ühekordsed soetamis- ja seadistuskulud. Kui palju see maksma läheks, pole veel teada.

Kui varem räägiti 700-liikmelisest reservist, siis nüüd on plaanid ambitsioonikamad: esialgu tahetakse siseministri sõnul kokku saada ühe kompanii jagu ehk 150 inimest, aastaks 2023 ennustab Helme sisekaitse reservi suuruseks aga 1500 inimest. «Maksimumina näeme kusagil 1500 meest, mitte rohkem. Meil lihtsalt ei ole rohkem ressursse praegu selleks,» selgitas Helme.

Nii kaugele, et luua siseministeeriumile eraldi alaline väeüksus, Helme kinnitusel kindlasti ei minda. «Eesti riigil ei ole selleks ressurssi ja ilmselt ei ole selleks ka vajadust, et meil oleks siin paralleelselt kaks süsteemi: kaitsevägi ja siseministeeriumi mingisugused üksused,» sõnas ta.

Maksimumina näeme kusagil 1500 meest, mitte rohkem. Meil lihtsalt ei ole rohkem ressursse praegu selleks.

Siseministri sõnul võib huvilisi olla päris palju. «Me näeme ka seda, kui palju on meil vabatahtlikke politseinikke. Meil on reservis kümneid tuhandeid väljaõppe saanud inimesi, kellele ei ole rakendust pakkuda,» ütles ta.

Sisekaitse reservi loomise vajalikkust põhjendas Helme muutuvate probleemidega siseturvalisuse valdkonnas. Olgu selleks massirahutused, migratsioonilained või mõned suuremad konfliktid. «Kriisiolukordades PPA üksi toime ei tule ja me ei saa ka kõikides olukordades kasutada kaitseliitlasi, kellel ei ole vastavat väljaõpet, seadusandlikke õigusi ja kohustusi,» põhjendas Helme. Ta lisas, et on valdkondi, kus ka kaitsevägi ei saa sekkuda.

Sisekaitse reserv koosneks näiteks abipolitseinikest, politseinikest, sõjaväepolitseist ning ajateenistuse läbinud sisekaitselise väljaõppe saanutest. Helme toonitas, et sisekaitse reserviga liitumine on vabatahtlik, ent kui inimene on koostööleppe sõlminud, on ta kohustatud osalema nii õppustel kui ka konkreetsete kriisiolukordade lahendamises, kui selleks vajadus peaks tekkima.

Eelnõu valmib sügiseks

Ajateenistuse läbinuna sõjalise ametikoha saanud isikutel, kes on liitunud sisekaitse reserviga, on prioriteediks sel juhul sisekaitse reserv. «Kui ta on pärast kaitseväe teenistuse läbimist sisekaitse reservi liikmete koosseisu arvatud ja ta on need kokkulepped sõlminud, et ta võtab need kohustused, siis ta on seal,» selgitas Helme.

Siseministeerium soovib selle plaani järgmise aasta teiseks pooleks seaduseelnõuks vormida. Eraldi seadust sisekaitse reservi loomiseks ei tehta, küll aga on plaanis politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmine.