Kümned Saaremaa noored jätavad koolitee pooleli

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
TEADLIK VALIK: Täiskasvanute gümnaasiumi direktori Ly Kallase sõnul teadvustab aina enam noori, kel kool pooleli jäänud, et haridus on oluline.
TEADLIK VALIK: Täiskasvanute gümnaasiumi direktori Ly Kallase sõnul teadvustab aina enam noori, kel kool pooleli jäänud, et haridus on oluline. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saare maakonnas katkestab koolitee kahe-kolme klassi jagu lapsi aastas, "istuma" jääb pea sama palju.

Statistikaameti andmeil oli klassikursuse kordajaid kogu maakonna peale mullu 1. jaanuari seisuga 75. Algkooliastmes ehk 1.–3. klassi õpilaste seas polnud mullu ainsatki last, kes oleks koolitee katki jätnud. "Istuma" jäetud lapsi oli aga kaks.

4.–6. klassi lastest ei jätnud kooliteed pooleli ükski. Klassikursust pidi aga kordama neli õpilast. Põhikooli vanemas astme ehk 7.–9. klassi poistest-tüdrukutest loobus oma koolis õppimast kolm last, uuesti samasse klassi läks 13.

Kõige rohkem õpilasi jätab kooli pooleli gümnaasiumiastmes – möödunud aastal tegi seda 69 noort. Klassikursust kordama jäi aga 55 gümnasisti.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku sõnul katkestab KG õpilastest aastas koolitee kümmekond.

"Kõige tavalisem põhjus, miks kool pooleli jäetakse, on see, et õpilane leiab kümnendasse klassi tulles, et õppimise tempo ja kohustused on natuke teised kui põhikoolis," ütles Varik. "Kuna osa noori käib kooli kõrvalt tööl, võib ka raske olla õppimisele pühenduda. Oleme siiski püüdnud teha nii, et sel põhjusel katkestajate arv oleks võimalikult väike."

Osa õpilasi lahkub koolist tervislikel põhjustel.

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktori Ly Kallase sõnul jäävad noorte õpingud oma senises koolis pooleli peamiselt tervisemurede pärast, majanduslikel põhjustel ja koolikiusamise tõttu.

"On ka neid noori, kellele ei sobi suured klassid, kus õpilasi on palju," märkis Kallas. Üsna palju on tema sõnul ka neid, kel õpingutele "elu vahele tuleb".

Täiskasvanute gümnaasiumis jätkab osa neist õpinguid peagi pärast eelmisest koolist lahkumist. Mõned on septembris alustanud kooliaastat oma senises koolis, ent juba oktoobrist jätkavad KTG-s. Kõige rohkem tulijaid on direktori sõnul pärast novembrit. Osa noori aga jõuab KTG-sse siiski alles aastate pärast.

"Neid, kes meie juurde tee leiavad, on üha rohkem," lausus Kallas. "See on teadlik valik –  järelikult saadakse aru, kui oluline on baasharidus mitte ainult eriala õppimiseks, vaid ka parema töökoha saamiseks."

Täiskasvanute gümnaasiumis saavad õppida needki noored, kel koolitee katkenud juba 7.–9. klassis. Kuni 17-aastased noored pääsevad KTG-sse õppima siiski vaid Rajaleidja keskuse kaudu.

"See, kui kiiresti poole aasta pealt kooli pooleli jätnud noored meile jõuavad, oleneb väga palju nende kodust, aga ka klassijuhatajast, sotsiaalpedagoogist ja sellest, kuidas kool õpingud katkestanud noorte kohta infot edasi annab," selgitas Kallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles