MARIET MÄLETADES ⟩ Raadiohääl Veiko Soom meenutab, kuidas Roxette tal esimest korda natist haaras

«Enam-vähem 30 aastat tagasi kuulsin raadiost ühte paganama ägedat laulu – loo kidrariff haaras kohe natist ja biit ei lasknud lahti enne kui see «na-na-na-na-naa»-refrään oli lõpuni jõudnud.

Saatejuht ütles, et see bänd on Roxette ja laul «The Look», bändi lauljaks Marie Fredriksson. Kuulasin täna laulu uuesti – kõik oli sama äge: kidrariff töötas, biit oli õige, refrään toimis, kõik…jah aga nüüd see teadmine, et Maried enam ei ole.

Roxette´i kidramees Per Gessle teadis päris kindlasti, kuidas kirjutada väga häid laule ja Marie Fredriksson andis neile oma hääle, ta kandis need laulud välja. Roxette´i juures on mulle on alati meeldinud see kuidas kaks häält üksteist täiendasid – Per Gessle võttis tihti enda laulda salmid ja Marie Fredriksson tõstis refräänid taevasse. Ja just seda ühe pop-laulu refrään meiega tegema peabki.

Roxette mõistis rokkida – seesama «The Look» või «Joyride» või «How Do You Do» ja nad teadsid, kuidas teha suuri ballaade – «Fading Like A Flower», «Spending My Time» ja paljud teised. Ning raske on välja mõelda paremat laulu filmi «Pretty Woman» kibedalt magusatesse lõpuminutitesse (enne kui saabub happy end), kui seda on «It Must Have Been Love».

Ma olen arvanud, et Roxette ei olnud nagu päris minu bänd, aga ta on bänd sellest ajast, kui muusika oli minu jaoks väga tähtis ja mul on nende lauludega väga palju mälestusi ning need laulud jäävad mind saatma ka edaspidi.

Muusika jääb!

Head teed, Marie Fredriksson!»