Trumpile esitati kaks süüdistust (5)

Esindajatekoja õiguskomitee esimees Jerry Nadler teatas, et Trumpi süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises.

Nadleri sõnul tähendab võimu kuritarvitamine seda, et Trump kasutas isikliku kasu nimel ära oma ametipositsiooni ja kahjustas samas rahvuslikke huve. «See on täpselt see, mida president Trump tegi, kui ta survestas Ukrainat sekkuma 2020. aasta presidendivalimistesse,» ütles Nadler.

Kongressi töö takistamise all peavad demokraadid silmas seda, et riigipea püüdis takistada kongressi katseid tema tegevuse uurimiseks.

«Meie presidendil on rahva kõrgeim usaldus. Kui ta seda usaldust reedab ja end riigist ettepoole asetab, seab ta ohtu põhiseaduse ja meie demokraatia ning riikliku julgeoleku,» ütles Nadler.

Trumpi tagandamise aluseks on nn Ukraina afäär, mille käigus survestas USA president väidetavalt Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid alustama uurimist seoses Trumpi rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunter Bideni tegevusega Ukrainas. 

Väidetavalt hoidis Trump tagasi Ukrainale mõeldud julgeolekuabi, nõudes selle vabastamise eest Zelenskõilt ametlikku teadaannet Bidenite uurimise kohta. Ukraina presidendi survestamist koordineeris väidetavalt Trumpi advokaat Rudy Giuliani. 

Süüdistusaktid lähevad ülehomme hääletusele esindajatekoja õiguskomitees, kus neist mõlemad peavad eraldi heakskiidu saama. Kuna komitees on häältega 24-17 enamus demokraatidel, siis usutakse, et need läbivad hääletuse ja lähevad edasi debatiks juba esindajatekoja täiskogu ette.

Seal otsustab spiiker Nancy Pelosi selle üle, kui kaua debatt kestab. Debatile järgneb esindajatekojas hääletus süüdistusaktide üle. Heakskiiduks on seal vaja lihthäälteenamust, mis peaks taas demokraatide ülekaalu abil saavutatama. Kui esindajatekoda annab tagandamisele oma heakskiidu, liigub protsess õigusemõistmiseks edasi senatisse.

Senatit kontrollivad aga Trumpi vabariiklased häältega 53-47. Seetõttu peetakse ebatõenäoliseks, et Trumpi süüdimõistmiseks saadakse kokku ametist tagandamiseks vajalik kahe kolmandiku suurune häälteenamus.

Kui esindajatekoda süüdistused heaks kiidab, saab Trumpist USA ajaloo kolmas president, kelle üle senat hakkab kohut mõistma. Varasemalt on sama saatus tabanud Andrew Johnsonit (1868) ja Bill Clintonit (1998), kuid senat ei mõistnud kumbagi presidenti süüdi. Tagandamisjuurdlus algatati 1974. aastal ka Richard Nixoni suhtes, aga tema astus enne esindajatekoja hääletust ametist tagasi.