ÜRO Peaassamblee mõistis resolutsiooniga hukka Vene okupatsiooni Krimmis (1)

Resolutsioon võeti 193-liikmelises peaassamblees vastu häältega 63-19. 66 riiki jäi erapooletuks ja 45 ei hääletanud.

Resolutsioon võeti vastu samal päeval, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Venemaa riigipea Vladimir Putin kohtusid esmakordselt ning leppisid Pariisis Normandia neliku tippkohtumise kõrvalt kokku rahuprotsessi elustamises Donbassis ja vangide vahetamises.

Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal. Moskva on ka toetanud separatistlikke mässulisi Ida-Ukrainas viis aastat kestnud relvakonfliktis, mis on nõudnud 14 000 inimese elu.

Peaassamblee väljendab resolutsioonis «tõsist muret Krimmi jätkuva militariseerimise pärast Venemaa Föderatsiooni kui okupatsioonivõimu poolt», konfiskeeritud Ukraina sõjatööstusettevõtete kasutamise ja Krimmi elanike värbamise pärast Vene relvajõududesse.

Samuti väljendab resolutsioon peaassamblee sügavat muret «pingete ohtliku suurenemise ja Venemaa Föderatsiooni õigustamatu jõukasutuse pärast Ukraina vastu».

Dokumendis väljendatakse ka muret Venemaa tegevuse pärast Mustal merel Krimmi ümbruses, samuti Aasovi merel ja Kertši väinas.

Resolutsioonis tervitatakse 24 Ukraina mereväelase ja kolme aluse vabastamist ning julgustati jätkama läbirääkimisi, tagamaks Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseaduslikult kinnivõetud Ukraina kodanike vabastamine ja nende turvaline naasmine Ukrainasse.

ÜRO Peaassamblee kinnitas 2014. aastal Ukraina suveräänsust Krimmi üle ning võttis vastu resolutsioonid, milles väljendati muret Krimmi militariseerimise ja sealse inimõiguste olukorra pärast.

Erinevalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ei ole peaassamblee resolutsioonid õiguslikult siduvad, kuigi nad peegeldavad maailma arvamust.

Venemaa asesuursaadik Dmitri Poljanski nimetas peaassamblee resolutsiooni «politiseeritud ja provokatiivseks tekstiks, mis põhineb väidetel, spekulatsioonidel ja faktide moonustamistel».