Aafrika arengust võib sõltuda kliimavõitluse edu (1)
Praegu tehtavad otsused Aafrika majanduse arendamiseks ei määra ainult mandri tulevikku, vaid ka seda, kas kliimasoojenemine suudetakse kontrolli alla saada, ütlesid diplomaadid ja eksperdid ÜRO kliimakõnelustel Madridis.
Et kahel kolmandikul mandri rahvastikust puudub elekter, on Aafrika tulevik energiasektoris suuresti ebaselge.
Kui sealsed liidrid ei vali arendamisel puhta taastuvenergia rada, võivad nad sattuda aga samale saasterajale, mis põhjustab Indias ja Hiinas iga aasta kaks miljonit enneaegset surma, hoiatavad eksperdid.
Naftast, gaasist ja kivisöest kantud kasv soojendaks planeeti ka oluliselt kaugemale võrdlemisi ohutust piirist, mida kirjeldatakse Pariisi kliimaleppes.
Seni on Aafrika kliimamuutuse osas sisuliselt süüta.
Manner on koduks 17 protsendile maailma rahvastikust ja enam kui veerandile riikidest, kuid see moodustab ainult neli protsenti kasvuhoonegaaside emissioonist.
Kui kõrvale jätta Lõuna-Aafrika Vabariik ja nafta- ja gaasirikkad Põhja-Aafrika riigid, on mandri osakaal süsihappegaasi heitmes vaid üks protsent.
Väike süsinikujalajälg tuleneb peamiselt vaesusest ja mahajäämusest, mis ekspertide sõnul kiirelt muutuda võib.
«Aafriklased ei ole vastutavad kliimakriisi loo alguse eest, aga neil on suur mõju selle lõpule,» ütles ühenduse Power Shift Africa direktor ja ÜRO kliimakõneluste veteran Mohamed Adow.
«Manner on ulatusliku arengu lävel, mis võib minna kas mööda puhta energia või fossiilsete kütuste rada,» ütles ta.
Kliimakõnelustel Kongo DV-d esindava Tosi Mpanu Mpanu sõnul sõltub tulevik suuresti sellest, mis abi pakuvad teised riigid ja rahvusvahelised organid.
«Kui tahame elada maailmas, kus soojenemine piirdub 1,5 kraadiga Celsiuse järgi, on Aafrikal etendada roll,» ütles ta ajakirjanikele.« Aga me peame saame vahendeid selle läbi viimiseks, finantsressursse ja tehnoloogiasiirdeid. Need pole ennekuulmatud palved.»
Egiptuse välisministeeriumi ametnik ja 54-riigilise Aafrika Grupi esimees Mohamed Nasr on päri.
«Me peame mõistma dilemmat, millega meie poliitikakujundajad silmitsi on,» ütles ta ajakirjanikele Madridis.
«Me tahame võtta kliimameetmeid,» ütles ta. «Aga vaesus on väga kõrge, on vaja haridust, tervishoidu. Ja enamik Aafrika riike on sügavas võlas.»
Paljudes regioonides on kasvu elavdamiseks kättesaadavaimad need ressurssid, mis panustavad ka kliimasoojenemisse.
Dilemma tuleb ilmekalt välja ka Nasri enda kodumaal. Ühest küljest on Egiptus rajanud maailma suurima päikesepargi, mida rahastas Maailmapank.
Teisest küljest jääb selle umbes 2000 megavatine võimsus alla Hamraweini kivisöejaamale, mida ehitatakse Hiina rahadega.
Hiina veab kivisöest kantud arengut ka Tansaanias, Zimbabwes, Malawis ja Mosambiigis.
«Hiina rahastab 30 gigavati jagu söeelektriprojekte, mida praegu Aafrikas arendatakse,» ütles Global Energy Monitori direktor Christine Shearer.
«Paljud neist projektidest valmiks viie kuni kümne aasta jooksul, lukustades need riigid kivisöekasutamisse täpselt sel ajal, kui päikese- ja tuuleenergia hind peaks langema alla söeelektri oma,» ütles ta.
Puhta energia võidutsemiseks peab ülejäänud maailm saama aru vajadusest vältida süsiniku emissiooni, mitte seda vaid langetada, ütles Adow.
«ÜRO peab seadma Aafrika puhtal kursil hoidmise prioriteediks,» ütles ta AFP-le. «Selle tegemiseks on vaja aga raha ja tehnoloogiat, et fossiilsest kütusest üle hüpata.»