Rein Randver: kas Valgamaa kuulub Kagu-Eestisse?

Kui piir avanes, tekkis lootus ühisele meditsiiniteenistuse korraldamisele Läti kolleegidega. Lätlastel oli ja oleks ehk ka praegu soov Valgas sünnitada ja siinsel haiglal tahe neile sünnitusabi anda, kuid suutmatus saada kokkuleppele teenuse rahastamises päädis sünnitusosakonna sulgemisega Valgas. Põhjuseks toodi sünnitajate vähesus. Viimatine kohtumine kahe riigi võimuesindajate vahel annab siiski lootust, et suudetakse piiriüleste meditsiiniteenuste pakkumises kokkuleppele jõuda. Paraku ei too see sünnitusosakonda tagasi.

Väga tabavalt ütles Kagu-Eesti maineseminaril Otepää kandis tegutsev ettevõtja Jüri Makarov: kohalikud suured tipud mõjutavad tugevasti piirkonna kuvandit. Maine ei kujune sellest, mis meist mujal räägitakse. Kuidas anda maine parandamiseks suurtele ülemustele teada, et nad kontrolliksid, mida räägivad ja keda esindavad?

Tore oli infokanalitest lugeda ja telerist vaadata ülevaadet Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi külaskäikudest Võru- ja Põlvamaa koolidesse, ettevõtetesse ja hooldekodudesse. Seda kõike vaadates ja kuulates tekkis minul kui Valgamaa elanikul küsimus: kas Valgamaa ei kuulugi presidendi arvates Kagu-Eestisse? Välja oli see käik ju kuulutatud kui visiit Kagu-Eestisse. Jääb loota, et meie riigijuht leiab kunagi võimaluse külastada ka Valgamaad. Tihti räägitakse ju kolmest Balti riigist, kuid meile ei meeldi, kui need kohtumised leiavad aset ainult Riias.

Siinsed ettevõtjad ja teised kodanikud tundsid, et neile ei jätku head sõna ja toetust.

Meie, kohalikud, võime jätkuvalt rääkida, kui ilus on siinne loodus, kutsuda kaugemat rahvast siia elama. Kui aga pole tasuvaid töökohti, kui elukoha läheduses pole kooli, lasteaeda ega kauplust, kui kojuviiv tee on mõnel aastaajal läbimatu ja bussiliiklus ei vasta vajadustele?

Hiljutine pikk elektrikatkestus tegi elu raskeks sadadele peredele. Võib ju olla, et mõni pensionär Tallinnast ostab endale Valka odava korteri ja kolib siia, kuid peagi märkab ta piirkonna mahajäämust ja kahetseb kolimist. Tagasiteed on tal aga raske leida, sest Valgamaal asuva kinnisvara turuväärtus on kümneid kordi madalam kui Tartus või Tallinnas. On küll välja töötatud arengu- ja toetusprogramme, kuid valitsuse abinõusid kitsaskohtade kõrvaldamiseks ei ole välja pakutud.

Riigihalduse minister on õhku visanud lubaduse, et 2020. aasta juunis on plaanis valitsuskabinetis arutada, kuidas saaks soodustada maapiirkondades elamist. Ootame õhinal!

Huvi meie kandi tegeliku olukorra vastu on paraku väike. Seda näitas näiteks tormijärgset seisu üle vaatama tulnud ametnike kohalejõudmine alles mitme päeva möödumisel. Miks võttis valitsuse liikmetel siia kanti tormikahjustusi ja elanike eluolu vaatama tulek nii kaua aega?

On küll välja töötatud arengu- ja toetusprogramme, kuid valitsuse abinõusid kitsaskohtade kõrvaldamiseks ei ole välja pakutud.

Tegu oli tõsise looduskatastroofiga. Tallinnast Võrru sõit võtab aega kolm-neli tundi. Siinsed ettevõtjad ja teised kodanikud tundsid, et neile ei jätku head sõna ja toetust. Samas tuleb tunnustada päästetöötajaid, politseinikke, kaitseliitlasi ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kes pakkusid abi ja lahendusi mitmesugustele kriisiolukordadele.

Kui aga räägime riigikaitsest, tuleb küll Kagu-Eesti meelde. Rahva suus on ikka käibel ütlus, et Eestimaa algab Valgast. Kahju, et piiri kaotamisega meie ja Läti vahel läksid ajalukku ka piiriehitised. Tundub imelik, et suureks keskuseks on nüüd alkoholipood. Teisalt näitab seegi, et ettevõtlikest inimestest meil tegelikult puudust ei ole.

Mis puutub mainesse, siis selle kasvatamisel on palju ära teha ka valgamaalastel endil. Meil on nüüd linnas ja maal palju suuremaid üritusi, sest on valminud ilus ja nüüdisaegne keskväljak, mida võiks rohkem reklaamida ja kutsuda siia esinema külalisi nii Tallinnast kui ka piiri tagant.