Valgevenes avaldati taas meelt Venemaaga lõimumise vastu

Copy
Valgevenelased meelt avaldamas.
Valgevenelased meelt avaldamas. Foto: EPA/Scanpix

Valgevene opositsioon korraldas täna Minskis uue meeleavalduse Venemaaga suurema lõimumise vastu. 

Oktoobri väljakule saabus sadu inimesi. Protestiaktsioonile olid kohale tulnud ka Valgevene Kristlik-Demokraatliku Partei aseesimees Pavel Severinets, Razami liider Vjatšeslav Sivtšik ja kirjanik Uladzimir Arlov.

Politsei nõuab meeleavaldajate laialiminekut. Teateid on kokkupõrgetest mõnede protestijate ja politseinike vahel, kes üritasid pääseda Vabariigi Palee treppidele, kust protestiaktsiooni korraldajad kõnesid peavad. 

Eelmine sarnane meeleavaldus toimus laupäeval 7. detsembril ning sellest võttis osa 700-1000 inimest. Mitte ühtegi osalejat vahi alla ei võetud. 

Pühapäeval tervitas president Vladimir Putin Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkot liitriigi leppe sõlmimise 20. aastapäeva puhul, teatas Kremli pressiteenistus. 

"Ajalooline otsus viia see ulatuslik lepe ellu peegeldas ühist soovi tugevdada Venemaa-Valgevene suhteid, mille aluseks on sajanditepikkune vennaliku sõpruse, kultuurilise ja vaimse ühtekuuluvuse traditsioon," ütles Putin õnnitluses, mille avaldas Vene presidendi kantselei.

"Putin kiidab kahe riigi vahel saavutatud edusamme lõimumise ja koostöö poole viival teel," märkis Kreml.

"Ta hindas kõrgelt jõupingutuste koordineerimist julgeoleku, välispoliitika vallas, kaubanduse, majanduslike ja regionaalsete sidemete suurt arengut ning innovaatiliste programmide jõustamist teaduses ja tehnoloogias ning suuri humanitaarprojekte, mida rahastatakse Liitriigi eelarvest." 

Liitriigi lepe näeb ette poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste sidemete tihendamist, kuid mitte ühe riigi moodustamist.

Kreml asus hiljuti survet Valgevenele suurendama energiahinna tõstmise ja toetuste vähendamise kaudu. Vene ametnikud rõhutasid, et kui Minsk tahab odavamat energiat, siis tuleb Vene ja Valgevene majandus siduda tihedamalt.

Mõned Valgevenes pelgavad, et lepped võivad avada tee kahe riigi täielikule ühinemisele. Muresid hoogustab Venemaa otsus 2014. aastal annekteerida Ukrainale kuuluv Krimm.

Lisaks spekuleeritakse, et pea kaks aastakümmet võimul olnud Putin plaanib Venemaa ja Valgevene ühendada, et ta saaks asuda liitriigi etteotsa, kui tema praegune presidendiaeg 2024. aastal läbi saab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles