Tellijale
Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel
/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
5. detsember 2019, 01:41
/nginx/o/2019/12/05/12788369t1h005e.jpg)
Tehnoloogiast on abi, kui inimest on õpetatud seda kasutama, lisaks peavad digilahendused ja seadmed olema inimesele taskukohased, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus intervjuus Kadri Tammepuule.
Mõni terviseäpp on nagu meditsiiniseade ja vajab kasutuselevõtuks ka vastavat testimist, teine jälle nagu tavaline märkmik, ainult digitaalne, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus. Eestis on mõlemaid veel vähe, kuid Kruusi sõnul hakkavad arsti ja patsiendi vahel liikuvaid terviseandmeid tõlgendama üha enam digilahenduste algoritmid ehk kratid.
Eesti oli kunagi digimaailma staar, kuidas me praegu teiste riikide hulgas välja paistame?
Meie eripära on ühtne üleriigiline süsteem, mida teistel riikidel pole: x-tee, digiretsept, digilugu. Siiani käiakse uurimas, et kuidas teil õnnestus see ikkagi ära teha. Arste ja eriti patsiente abistavate lahendustega meil seevastu eriti tegeletud ei ole.
Kui britid käisid hiljuti Eestis ja Taanis digilahendusi vaatamas, siis nende tabav järeldus oli, et kui saaks kokku panna eestlaste digitaristu ja taanlaste kasutajatele mõeldud e-lahendused, saaksime ideaalse süsteemi.
Britid ise arendavad praegu ju ka usinalt?
Jah, nii suures riigis toimub väga palju. Kui eesti keeles on patsiendile mõeldud lihtsaid lahendusi, nagu info jagamine või tervisepäevik, paar tükki, siis ligi 70-miljonilise rahvaarvuga riigis valmib neid sadu kordi rohkem. Ühel hetkel tekkis seal e-lahendusi nii palju, et neid oli vaja hindama hakata. Praegu võrreldakse nii nende kvaliteeti kui ka turvalisust ja öeldakse kasutajale, milline digilahendus on hea ja milline mitte nii hea.
Mida taanlased digilahendustega teistest paremini teevad?