Video ja galerii ⟩ Konrad Mägi on Torinos valgusvihus

Nii algab Itaalia mõjuka ajalehe La Stampa 30. novembri artikkel Konrad Mäest, kelle maalid on üleval Musei Realis näitusel «Konrad Mägi. Põhjamaa valgus». Giulia Zonca on artikli pealkirjaks pannud «Ligitõmbava Põhjamaa mässav loodus» ja ta leiab, et Konrad Mägi maalidele on kinni püütud tulevik.

«Tänaval on noored, kes osalevad Fridays for Future meeleavalduses (näituse avamisega samal päeval toimus muuseumi lähedal asuval väljakul massimeeleavaldus – H.S), aga palees on maalid, kuhu on see tulevik kinni püütud. Kuigi need tööd on pärit teisest ajastust, kujutavad nad loodust, mis aina muutub ja ärevust tekitab ning lõpuks ju tõesti mässu on tõstnud,» kirjutab Zonca, kelle artiklis antakse lühike ülevaade Konrad Mäe eluloost, aga ka arutletakse tema loomingu üle.

Ajaleht annab lugejatele teada, et Mägi uuris loodust, tunnetas ja kujutas seda aina kasvava pingega, olles ühtaegu veidi nii poeet kui ka šamaan. «Keeruline on mõista, kas teda võis mõjutada ka tema eluajal toimunud I maailmasõda või oli ärevuse väljendamine talle loomulik. Puud painduvad, algusaastate helged järved värelevad ebakindlalt. Mägi loob ka portreid, kuid ka need on ärevad ning sõbra tütre juustest saab labürint. Vaid Rooma tänavailt ja Capri vaateilt õhkub rahu, ehkki sealt puuduvad kummalisel kombel inimesed või kui nad seal on, siis vaid uduste kujutistena, kes ei vääri iial kangelase staatust.»

Samuti nenditakse La Stampas, et Musei Reali ja Eesti Kunstimuuseumi vaheline koostöö saab teoks just nüüd, kus suur Põhjamaa, Skandinaavia ja Baltimaad meeldivad inimestele, intrigeerivad, tõmbavad ligi.

Zonca kirjutab: «Tõsised krimkad, jõulude hygge, Norra puit, Greta Thunberg Ja muidugi mitte ainult tema. Mägi pilved tekitavad emotsioone ja on tulvil ootamatusi. Ta ise ei osanud defineerida ängi, mis sundis teda aina selliseid maastikke looma, panema punast sinna, kus looduses oli sinine. Kuid meie mõistame seda kergemini. Me oleme selliseid fotosid näinud. Need on noorte plakatitel, kes kliimamuutuste vastu Torino tänavail protesteerivad, ja just sel samal päeval, kui avatakse näitus/lugu, mis neid puudutab.»

Pole ime, et pärast sellist tutvustust on Konrad Mägi näituse vastu suur huvi: nii esimesel kui ka teisel päeval oli saalid paksult rahvast täis, külastajad arutlesid nähtu üle elavalt ning samuti tehti maalidest fotosid.

Et Konrad Mägi on Torinos, see oli tänavapildis vägagi hästi näha – metroopeatustes, tänaval, aga ka bussidel oli Konrad Mägi näituse reklaamid. Samuti teavitati eestlase näitusest huvilisi juba lennujaamas, kus on väljas plakatid.

Musei Reali on Torino mõjukamaid muuseume, mis asub linna südames Piazza Castello ääres, see on väljak, kuhu torinolased ja linna turistid varem või hilje satuvad, seega on see koht, kus elu keeb.

Näituse tunnustöö «Norra maastik» on suurelt väljas Musei Reali fassaadil ning maali motiivid korduvad ka akendel – kõik see annab möödujatele märku, et tegemist on olulise näitusega, mida tuleb vaadata ja millest tuleb osa saada.

Lisaks La Stampale ilmus päev pärast avamist teinegi suurkajastus – ajalehes Corriere della Seras oli Alessandro Martini ja Maurizio Francesconi artikkel «Merikapsaste värvisümfoonia», kus sõna said Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Konrad Mägi Sihtasutuse asutaja Enn Kunila.

Artikli autorid nendivad, et loodus ja Eestimaa maastik on Konrad Mägi teoste keskmes, nagu Põhja-Euroopa kultuuris ja kunstis sageli. Lisatakse, et pärast nooruspõlve rännakuid (Peterburis, Eestis, Pariisis ja Norras), tegi Mägi oma elu viimase reisi Itaaliasse, teda tõmbas too legendaarne lõunamaa, Vahemere valgus ja itaalia kunst, eriti aga kirikud.

«Tema arhitektuur ‒ trepid, templid, purskkaevud ja kujud, mis on kaugel loomutruudusest ‒, on metafüüsiline mändide, palmide ja inimkujudega täidetud ruum. Veneetsia on eelkõige taevas ja vesi, linn on taandatud õhukeseks viiruks, mida embab purjekatega pikitud sinine laguun. Capril loovutab loodus esiplaani ehitistele: valged mustavate aknaavadega majad.»

Artikli lisaloos tuuakse välja, et Musei Realis Konrad Mägi näituse avamisel viibis ka Eesti president Kersti Kaljulaid. Ajaleht annab lugejatele teada: «Pärastlõunal, kui oli lõppenud tema eraviisiline kohtumine linnapea Chiara Appendinoga, mindi koos Valentino parki, kus istutati tamm ‒ Eesti Vabariigi kingitus Torino linnale. Puu istutati Mesi purskkaevu lähedale.»

Lisaks eelpool nimetatud ajalehtedele on kajastanud Konrad Mägi näitust veel vähemalt kuus väljaannet (Rotta su Torino, Ansa, Torino Today, Torino Oggi, Itinerari e luoghi ja Repubblica Torino).

Konrad Mägi näitus «Konrad Mägi. Põhjamaa valgus» avati Torinos 29. novembril. Musei Realis saab Eesti kunstniku töid vaadata 8. märtsini. Pärast Torinot viiakse Konrad Mägi näitus Soome, kus see avatakse 2021. aasta sügisel Espoos EMMA kunstimuuseumis.

Eesti Kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitus (kuraator Eero Epner) langeb samasse aega, mil täitub 100 aastat Mägi reisist Itaaliasse. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas.

Teosed on pärit Eesti ja Tartu kunstimuuseumitest, samuti Enn Kunila ja Peeter Värniku ning Eesti üliõpilaste seltsi erakogudest ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogust.

Musei Reali direktori Enrica Pagella jaoks on näitus «Konrad Mägi. Põhjamaa valgus» ühtaegu avastus ja väljakutse. «Olen kindel, et muuseumikülastajad naudivad kunstniku töödega tutvumist, aga ühtlasi eeldan, et see on neile parajaks proovikiviks. Ühest küljest tutvustame neile ikkagi suhteliselt tundmatut kunstnikku ja tema maailma, mida on vorminud kogemused ja kokkupuuted Eesti, Peterburi, Pariisi ja Roomaga. Teisest küljest esitavad Mägi maalid vaatajale tõelise väljakutse, sest tema pildikeel on küll otsene, aga sisaldab sümboleid eri kunstisuundadest alates juugendstiilist ja fovismist kuni impressionismi ja ekspressionismini välja, mida tuleb tõlgendada konkreetsete isiklike inspiratsiooniallikate taustal nagu miskit, mis on pärit kaugelt võõralt maalt ja järgib vaid oma kodumaa tavasid. Mägi on maalikunstnik, kes on lisanud oma kujundi-, värvi- ja valguskasutusega eraldi peatüki Euroopa kultuurilukku.»

Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme jaoks kujutab näitus endast Euroopa kunstiloo kontekstis ühtaegu nii tagantjärele tunnustamist kui ka tasategemist. «Maineka kunstiinstitutsiooni sisuline ja suur huvi Eesti vanema kunstiajaloo vastu võiks veel kord veenda kõiki, et mõisted «perifeeria» ja «keskus» on Euroopa kultuuriloos oma tähendust kiiresti kaotamas. Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mägi loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu.»

Näitusel saab vaadata režissöör Marianne Kõrveri spetsiaalselt näituse tarbeks loodud dokumentaalfilmi Konrad Mägist. Autori sõnul huvitas teda filmi loomisel ennekõike Mägi vastuoluline ja kohati seletamatu isiksus, mille eri tahud kanduvad üle ka tema loomingusse. Mägi metafüüsiliste otsingute kirglik ja ennasthävitav lugu ning teatav salapära, mis ümbritseb nii tema elu kui ka loomingut, annab vaatajale võimaluse suhestuda tema kunstiga väga personaalsel ja läbitunnetatud moel.

Oma isiklikku suhet kunstniku loomingusse ning Mägi loomingu laiemaid tagamaid avavad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi. Filmist on valmimas ka Eesti versioon.