Urmo Kübar: annetajad tegutsevad. Riik, astu oma samm

Urmo Kübar
Copy
Urmo Kübar.
Urmo Kübar. Foto: Erakogu

Maksusoodustuste mõte on õhutada ja toetada käitumist, millest tõusev kasu ühiskonnale ületab saamata jäänud maksutulu. Seega on praegused piirangud ebaõiglased, ebapraktilised ja ebatõhusad, kirjutab presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar.

Tänastel annetamistalgutel leiavad loodetavasti paljud tee heategevuse juurde, nii nagu «Teeme ära» talgud on meid juba üle kümne aasta õpetanud hindama kogukonnategevusi ja vabatahtlikku tööd. Ka riigil on aeg astuda uued sammud annetamise edendamiseks.

Mõne nädala eest said Eesti heategevusorganisatsioonid maksu- ja tolliametilt meeldiva kirja: uuest aastast on inimestel võimalik enam makstud tulumaks juba tuludeklaratsiooni täites suunata oma pangakonto asemel otse enda valitud heategevuseks.

See on tore väike samm, mille Vabaühenduste Liit viie aasta eest koos mitme muu heategevust soodustava ideega valitsusele ette pani. Ülemöödunud aasta lõpus lubas toonane valitsus selle ära teha, mõtte võttis üle ka praegune koalitsioon ning uuest aastast saabki see teoks. Küllap toob see meie heategevusse kümneid tuhandeid ja ehk isegi rohkem lisaeurosid.

Samas ootab endiselt otsustamist heategevusele potentsiaalselt sootuks suurema mõjuga ettepanek kõrvaldada tulumaksuseadusest ajale jalgu jäänud punktid, mis annetamise soodustamise asemel on seda hoopis piirama hakanud.

Maksusoodustused annetamisele kehtivad Eestis, nagu arenenud riikides üldiselt, juba mõnda aega. Et üksikisikuna neist osa saada, peab olema täidetud kolm tingimust.

Kaks esimest on lihtsad: annetuse saaja peab kuuluma soodustatud ühingute nimekirja (selliseid on meil praegu kaks ja pool tuhat, seega valikut jätkub) ning annetaja peab olema talle teada andnud oma isikukoodi.

Kui nende kahe tingimusega asjad korras, ei peagi annetaja õieti muud tegema – hakates tuludeklaratsiooni esitama, on ta annetused seal juba mahaarvamiste lahtris kirjas. Näiteks sajaeurone annetus maksab talle sel juhul tegelikult 80 eurot ning ülejäänud 20 võtab riik tagantjärele enda kanda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles