Euroopa Liidu riike raputanud kriisid on pannud valitsused kõhklema. See peegeldub ka uue komisjoni seatud prioriteetides ja Saksa-Prantsuse ühisettepanekutes, kõnelesid Kuku Raadio saates «Välismääraja» Kristi Raik ja Klen Jäärats.
Euroopa Liidu kesksete institutsioonide uued liidrid astusid eile ametisse, lubades ühtsemat Euroopat, mis oleks valmis seisma silmitsi suurte väljakutsetega nagu võitlus kliimamuutusega. Sakslanna Ursula von der Leyen sai Euroopa Komisoni presidendiks, võttes ameti üle luksemburglaselt Jean-Claude Junckerilt.
Prantsusmaa ja Saksamaa esitasid von der Leyeni ametisse astumise eel ühisettepanekud Euroopa Liidu uuendamiseks ja Euroopa tuleviku konverentsi korraldamiseks. Saatejuht Erki Bahovski jäi selle plaani suhtes skeptiliseks, sest sel sajandil oleme juba näinud suuri kõnelusi Euroopa põhiseaduse loomiseks. Need sumbusid Lissaboni leppeks, kui kodanikud hääletasid põhiseaduse maha.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats nõustus, et skepsis suure protsessi algatamise üle on laiem. Uue komisjoni kokku panemisega jõudis lõpule tänavune valimisteperiood, möödas on ka suured srategeelised konverentsid, mille teemaks oli Brexit. Teisest küljest tõdes Jäärats, et kui Prantsuse-Saksa dokumendilt suur pealkiri ära võtta, siis alt-üles protsess kodanike rohujuuretasandi toetamiseks eri valdkondades on vajalik. Näiteks nii digi kui ka kliima on sellised suured teemad, kus muutusi saab hakata ellu viima üksnes kodanike kaasamisel.
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik sõnas, et ühisdokument peegeldab ajastu vaimu muutumist Euroopa Liidu kõrge kõrgeimal tasemel. Varem on EL proovinud suurendada integratsiooni just institutsioonide kaudu. Täna kahtlevad selles nii liikmesriikide valitsused kui ka kodanikud. Eriti Saksamaa on kõhklev, kas süvenev integratsioon on tuleviku tee. Mõneti sama lugu on komisjonis, kus Von der Leyeni ees on konkreetsed poliitilised väljakutsed ning komisjonil pole mahti tõusta integratsiooni esivankriks.
Tehnoloogiline väljakutse ELi ees on sedavõrra akuutsem, et me oleme harjumatus olukorras, kus esile tõusevad tehnoloogiliselt arenenud suurvõimud, kelle maailmanägemus ei ole meie omaga sarnane, põhjendas Jäärats digiteema olulisust von der Leyeni Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes. Kliimaneutraalsuse puhul soovis von der Leyen raamistikku ümber kujundada: ärme käsitle seda kui probleemi, vaid kui võimalust. Need riigid, kes esimesena liituvad, tänu tehnoloogia arengule, ka võidavad kõige rohkem.