Sel nädalal toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorfi sõnul on eestlased päris tublid annetajad. «Eestlaste arv, kes igal aastal annetavad, järjest kasvab. Lisaks kasvab ka annetustelt kogutav summa. Praegu me oleme sellisesse seisus, kus igal aastal annetatakse ligikaudu nelikümmend tuhat eurot. Statistika näitab, et kakskümmend seitse protsenti eestlastest annetab, see on juba üle veerandi. Maailma kontekstis me selle näitajaga muidugi väga hiilata ei saa, statistikas oleme kõikide riikide arvestuses 66. kohal. Kuid arvestades seda, kus kohast me oleme tulnud, siis näeme, et kasv on märgatav,» sõnas ta.

Naise sõnul annetatakse aastaringselt, kuid jõuluperioodil on see teema rohkem meediapildis. «Jõulude paiku tahame teha palju head ja see mõte tuleb meieni tihti ka tänu meediakanalitele, näiteks läbi Jõulutunneli ja teise analoogsete algatuste. Kuid tegelikult on eestlane täitsa tubli annetaja kogu aasta vältel,» lisas Klandorf.

Sel nädalal, 3. detsembril toimuvad Eestis esmakordselt annetamistalgud. «See idee pärineb ülemaailmsest liikumisest, mis sai alguse Ameerikast, kandes seal nime «Giving Tuesday». Ettevõtmine ongi kaudselt seotud tänupühadega, sest annetamise päev järgneb tänupühadeaegsele perioodile. Asja mõte on see, et panustame ühiskonda kollektiivselt, et oma tänutunnet realiseerida,» sõnas Klandorf.

«Kui sa annetad igal kuul kasvõi ühe euro, teeb see aastas juba kaksteist eurot. Kui teid on kokku kümme inimest, kellest igaüks annetab ühe euro kuus, teeb see sada kakskümmend eurot aastas! Need summad võivad tunduda küll väikesed, kuid neil on siiski käegakatsutavad ulatused,» lisas Klandorf.

Selleks, et annetamistalgudest osa võtta, tuleks minna ettevõtmise ametlikule kodulehele. «Veebilehelt leiate kaardi, kus on välja toodud 111 südant, mis näitavad, kus piirkondades talgud toimuvad. Statistika toob välja, et inimesed panustavad kõige enam oma kodukoha heakorda. Sellelt lehelt saab valida samuti mõne oma kodukoha algatuse. Kuid keskkonnas on üleval ka algatusi, mida viivad läbi näiteks erinevad riiklikud organisatsioonid,» sõnas Vabaühenduste Liidu juhataja.

Naine lisas, et panustamine ei pea olema alati rahaline. «Panustada saab ka oma aega. See on täiesti omaette mõttemaailm, mida proovime samuti Eestis juurutada. Aega annetades on võimalik minna kuhugi vabatahtlikuks,» sõnas ta.

Klandorfi sõnul peab annetajal jääma alati läbipaistev ülevaade, milleks antud annetusi kasutatakse. «Eestis on annetuskogujate võrgustik, kuhu kuuluvad ühendused, kes on hea tavaga liitunud. Asja mõte on see, et edendada eetilist annetuste kogumist,» lausus ta.