Pärnust pärit filmimees Enn Säde pälvib PÖFFil elutööauhinna

81aastane Säde on Eesti viljakaim helioperaator ja -režissöör. Ta on helindanud üle 100 filmi, mille sekka kuuluvad “Tuulte pesa”, “Lindpriid”, “Kihnu naine”, “Jõulud Vigalas”, “Naerata ometi”, “Nõialoom” ja “Värvilised unenäod”.

Režissöörina on Säde teinud üle 20 dokumentaalfilmi. Neist tuntumad on “Narri põldu üks kord …”, “Oreli sisse minek” (koos Olav Neulandiga), “Künnimehe väsimus” (kahasse Jüri Müüriga), “Heinaaeg”, “Liivlaste lood”, “Nelli ja Elmar” ja “Jüri – see mulk ehk mis tuul müürile …”. Linateose “Nelli ja Elmar” eest võitis ta 1998. aastal Chicago filmifestivalil Hõbedase Hugo auhinna.

Säde on väsimatu helide ja fotode arhiveerija, tema artiklid ja mälestuskillud Eesti filmi ajaloost ja kineastidest on hoidnud kodumaise filmi mälu. Just Säde eestvedamisel taastati Jüri Müüri legendaarne laulupeofilm “Leelo”. Ta oli ka üks DVD-kogumiku “Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” kokkupanijatest.

Märtsis antud intervjuus märkis pärnakas, et mäletab asju, mida teised ei tea. “Olen ju vana mees ja tegus vanamehenäss, eks ole?” naljatas ta. Ühtlasi tõdes filmimees, et mälukataloogis on endiselt auke. Võrdles mälu seejuures Šveitsi juustuga, küsides: kas auk juustus on juust? Kas mäluauk on mälu?

Mullu ilmus Säde sulest raamat kodukandile ehk Kadri (kunagine Katariina) tänavale. Kaante vahel “Kadri-Katariina” meenutab lapsepõlve ja räägib loo kodulinnast eri inimeste mälestuste toel. 

PÖFFi juht Tiina Lokk nimetab Sädet Eesti filmi ilmasambaks. “See, mida Enn Säde on Eesti filmi hüvanguks teinud nii filmitegija kui mäluhoidjana, on hindamatu,” ütles ta. Auhind ulatatakse laureaadile festivali lõputseremoonial, mis toimub täna õhtul Tallinnas Vene teatris.

Enn Säde on sündinud 18. oktoobril 1938 Pärnus. Ta lõpetas Koidula kooli aastal 1958 ja astus Leningradi kinoinseneride instituuti, õppides heliinseneriks. Aastatel 1961–1994 töötas pärnakas Tallinnfilmis heliinseneri ja -operaatorina. 

Autorina on ta teinud üle 20 doki, ühtlasi helindanud 20 mängu- ja 80 dokumentaalfilmi.

“Iseendast pole paslik rääkida. Usutavasti olen üsna igav persoon. Kõrtsis ei käi, tantsimas ka mitte. Sama naisega on abielus oldud juba pea 54 aastat. Postmarke ei korja, bridži ei oska mängida, malet olen mänginud täpselt poolteist partiid. Naabripoiss Jüri õpetas käigud ja esimese partii võitsin. Lahkuda tuleb alati tipus olles, eks ole. See oli esimeses klassis,” iseloomustas Säde end märtsis.