Suitsukatte all Sydneys algas uus globaalsete protestide voor
29. november 2019, 08:51
Suitsukatte all Sydneys tänavatele tulnud protestijad läitsid reedel uue üleilmsete kliimameeleavalduste vooru, kui läksid pikettima maastikupõlengutest räsitud Austraalia võimupartei peakorteri ette.
Konservatiivsete vaadetega Liberaalse Partei kontori ette kogunesid sajad aktivistid ja koolilapsed. Noore kliimaaktivisti Greta Thunbergi üleskutsele reageerisid veel mitme Aasia ja Vaikse ookeani linna elanikud.
Kliimaprotesti vajalikkus on eriti suurenenud Austraalias, sest riigi kaguosa on viimastel nädalatel räsinud sajad hävitavad maastikupõlengud. Protestijad - käes sildid «Te põletate meie tulevikku» - tulid Sydney tänavatele hoolimata mürgisest suitsust, mis on tulekahjude tõttu katnud linna suurema osa viimasest kuust.
Kriisis on surma saanud kuus inimest ja hävinud sajad kodud. Teadlaste sõnul on kriisi hullemaks teinud kliimamuutusest tingitud õhutemperatuuri tõus.
Enneolematuid põlenguid hoogustavad põud ja praegusele hooajale tavatult kuum, kuiv ja tuuline ilm.
Protestijate pahameele sihtmärk on peaminister Scott Morrison, kes vihaselt eitab igasugust seost tulekahjude ja kliimamuutuse vastu ning rööpselt kaitseb oma toetust fossiilkütustele.
«Meie valitsuse tegutsematus kliimakriisis on andnud põlengutele kõvasti hoogu juurde,» ütles kooliõpilaste streiki juhtinud Shiann Broderick. «Inimesed kannatavad. Kogukonnad nagu meie oma saavad laastavat kahju. Suvi pole isegi veel alanud.»
25 miljoni elanikuga Austraalia on maailma suurimate kasvuhoonegaaside õhkupaiskajatega võrreldes väikene saastaja, kuid ta on üks maailma põhilisi söeeksportijaid.
«Väide, et maailma heitmest 1,3 protsendi paiskava Austraalia teod panustavad mingil moel otseselt konkreetsetesse tulesündmustesse, kas siin või mujal maailmas, ei ole kooskõlas usutavate teaduslike tõenditega,» väitis Morrison novembris.
Protestid toimusid ka Melbourne'is ja Tokyos, kus tuhanded marssisid läbi kihava Shinjuku linnajao kliimateadlikkuse tõstmiseks.
«Mul on kriisi tunne, sest peaaegu mitte keegi Jaapanis pole huvitatud kliimamuutusest,» ütles 19-aastane Mio Ishida.
«Sain palju inspiratsiooni Greta tegudest,» lisas ta. «Arvasin, et kui nüüd ei tegutse, siis on peatselt liiga hilja. Tahtsin teha midagi, mida mul oli võimalik teha.»
Oktoobris tulid kliimastreikima miljonid inimesed pea igas suuremas maailma linnas.
Nüüdsed meeleavaldused toimuvad ajal, mil 200 riiki valmistuvad kogunema Madridi 12-päevasele ÜRO kliimakonverentsile.
Kohtumine keskendub 2015. aasta kliimaleppe eeskirjadele viimase lihvi andmine. Eeskirjad peaksid jõustuma 2021. aastal.
Teadlaste hoiatuste järgi on riikide püüdlused hoida õhutemperatuur Celsiuse järgi 1,5 kraadi juures läbi kukkumas. Nad rõhutavad, et selle saavutamiseks peab kasvuhoonegaaside heide vähenema aastas 7,6 protsenti.
ÜRO teatel oli kliimamuutuse peamine ajam ehk kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris eelmisel aastal rekordsuur.
Organisatsioon hoiatab ka, et praeguse tempo jätkudes suureneb maailma õhutemperatuur sajandi lõpuks pea 4 °C. Selline soojenemine teeb osad maailma osad elamiskõlbmatuks.