Reformierakond nõuab peaministrilt aru õlitehase rahastamise kohta (5)

Arupärimise üle andnud fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ütles, et fossiilsete kütustega seotud investeeringud on muutumas rahvusvaheliselt järjest kaheldavamaks ning valitsuse kahenäolise poliitika tõttu võivad Eesti selged majandus- ja energiapoliitilised valikud õigel ajal tegemata jääda.

«Kliimamuutuste pidurdamine, süsinikusaaste vähendamine on järgmise kümnendi suurimad ülesanded, seda nii rahvusvaheliselt kui iga riigi jaoks eraldi võttes. Eestil on praegu võimalus uute tehnoloogiate arendamisel olla eestvedaja, luua võimalused meie tehnoloogiaettevõtetele ja tuua siia tuleviku töökohad,» selgitas Pentus-Rosimannus. «See eeldab järjepidevat ja läbimõeldud poliitikat, mitte segaseid signaale valitsusest, kus kord räägitakse kliimaneutraalsusest, siis jälle sadadesse miljonitesse ulatuvast rahasüstist süsinikusaastet kasvatavasse sektorisse.»

Reformierakond soovib teada, millised on valitsuse põhiseisukohad, ajakava koos vahe-eesmärkide, rahastusvajaduse ning katteallikatega 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekul; milliseid meetmeid on kavas rakendada, et kliimaneutraalsuse saavutamisel on tagatud Eesti energiajulgeolek ja elektri varustuskindlus; milline on rahandusministeeriumi kui riigi esindaja seisukoht Eesti Energia olemasolevate tootmisvarade käitamiseks nende kasuliku eluea lõpuni ning riskide maandamiseks olukorras kui CO2 hind ei alane ja Eesti hinnapiirkonna elektrihind ei tõuse; millised investeeringuid Eesti Energia uutesse tootmisvaradesse omanik soovib ning kuidas need ühilduvad kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning kas valitsus kaalub riigipoolset osalemist põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamises? 

Samuti päritakse, milliseid meetmeid on valitsus kliimaneutraalsusele ülemineku protsessis kavandanud, et toetada ja tagada Ida-Virumaa piirkondlikku arengut, arvestades põlevkivisektori töötajate oskusi ja ümberõppe vajadusi; milliste Euroopa Liidu toetusmeetmete kasutamist valitsus näeb, et toetada kliimaneutraalsusele üleminekut ning tehnoloogiahüpet; millises mahus kavandab valitsus suunata Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarve raha kliimaneutraalsusele ülemineku toetuseks ning milliseid energeetika tulevikulahendusi peab valitsus Eestile perspektiivseks ja mida on vaja teha, et nende lahenduste teostamine oleks võimalik?