Rail Balticu töötajate ühispöördumine: projekt on kriitilises seisus (28)

Copy
Rail Baltic ületamas Pärnu jõge.
Rail Baltic ületamas Pärnu jõge. Foto: RB Rail AS

Rail Balticu projekti koordineerimiseks loodud RB Rail ASi 62 töötajat saatsid avaliku pöördumise, milles märgivad, et Tallinnast Poola piirini kiirraudtee ehitamine on ohus kehva juhtimise ja huvide konflikti tõttu.

Projekt on töötajate hinnangul jõudnud halvast juhtimisest ja huvide konfliktidest tulenevalt kriitilisse olukorda, mistõttu nõuavad töötajad ka ettevõtte nõukogu esimehe tagasiastumist.

Pärast tegevjuhi Timo Riihimäki tagasiastumist saatsid RB Raili töötajad oktoobri lõpus Balti riikide peaministritele ning transpordiministritele palve hakata kiiremas korras kitsaskohti lahendama.

Tegevjuhi ja tehnoloogia peadirektori Mart Nielseni lahkumine tähendab, et viimase 14 kuu jooksul on RB Railis vahetunud juba viis tippjuhti. See väljendab ettevõtte töötajate hinnangul struktuurseid probleeme projekti elluviimises.

Seetõttu avalikustasid RB Raili töötajad oma pöördumise ning kutsusid kolme Balti riigi peaministreid üles pöörama sel nädalal toimuval kolme Balti riigi kohtumisel tähelepanu projekti kriitilisele olukorrale.

«Me usume, et projekti edu tagamiseks on oluline ühendada jõud kõigi Balti riikide vahel enne ehituse algust. On aeg küsida riikide parlamentidelt, valitsustelt ja Euroopa Komisjonilt, kas Rail Baltic on projekt, mis toob Balti riikidele ja Euroopa Liidule pikaajaliselt kasu või jätkab see ebaefektiivselt, huvide konfliktide ja hooletu suhtumisega Euroopa Liidu ja riiklikesse vahenditesse. Meie, RB Rail ASi töötajad, oleme pühendunud aktiivsesse rolli Rail Balticu juhtimise ja elluviimise parandamisse,» seisab kirjas.

Töötajad nõuavad, et projekti järelevalve viiakse kõrgemale, peaministrite tasemele, kuna praegune killustatud vastutus ei suuda tagada projekti efektiivset koordineerimist ja elluviimist, samuti avaliku ja erasektori koostööd ega sektoriteülest sünergiat.

Praegune nõukogu esimees Karolis Sankovski tuleks heade juhtimistavade mittejärgimise tõttu vallandada. Sankovski on RB Raili töötajate hinnangul «silmanähtavalt demonstreerinud huvide konflikti kogu oma ametiaja vältel». Sankovski on muuhulgas Leedu riigiraudtee Lietuvos Geležinkeliai asedirektor, samuti selle taristu haldamisega tegeleva tütarfirma juht.

Samuti peab viivitamatult taastama Rail Balticu ühisfirma algse visiooni, mille kohaselt on see integreeritud ja vastutav asutus, mis vastutab Rail Balticu projekti elluviimise eest. Töötajate hinnangul ei vastuta raudtee õnnestumise eest mitte keegi.

RB Raili töötajad nõuavad sõltumatu nõukogu nimetamist, mis esindaks kõigi aktsionäride huve ning välistaks otsuste tegemisel huvide konflikte. Üks nõukogu liige võiks nende arvates esindada ka töötajaid.

RB Rail kutsub nõukogu liikmeid üles selgitama, kuidas ajutine tegevjuht Agnis Driksna vastab RB Raili aktsionäride nõuetele, mille kohaselt peab projekti juht olema «rahvusvahelise kogemusega juht, kellel on kogemusi suurte taristuobjektide elluviimisel».

Nõukogu peaks andma ka aru, kuidas uus tegevjuht suudab huvide konflikte vältida olukorras, kus ta töötab ettevõttes, mille üle RB Rail omas mõju (2014. aastast alates töötas ta Rail Balticu projektijuhina Läti transpordiministeeriumis ja vastutas rahvusvahelise koostöö eest – toim).

RB Raili töötaja: nõutakse võimatut, aga rahastust pole

RB Rail AS-i töötajate esindaja Ģirts Rūda ütles, et oktoobri lõpus saatsid töötajad kirjad laiali kolmele Balti riigi ministeeriumile ja peaministritele, kuid vastus tuli ainult Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. «Eesti ministeerium ütles, et tuleb teha koostööd ning parendada, arendada ja töötada. Et praegu ei ole aeg teha muudatusi. Põhimõtteliselt ütlesid, et aitäh kirja eest, aga jätkame tööd nii nagu praegu. Läti ja Leedu poolt ei ole vastuseid tulnud,» ütles Rūda.

Oma kirjas tõid töötajad välja, et viimase 14 kuu jooksul on ettevõttes vahendanud viis tippjuhti. «Ma ei saa rääkida kõikide inimeste ees, aga minu kogemus ütleb, et kui inimene ütleb, et lahkub isiklikel põhjustel, siis ta ei saa lihtsalt ülesandeid täita, sest puuduvad vahendid või töötajad. Temalt nõutakse tööd, mida ei ole võimalik teha,» ütles Rūda.

Rūda tõi välja, et kui Baiba Rubesa lahkus RB Raili tegevjuhi kohalt, siis tõi ta välja mitmeid projekti juhtimise kitsaskohti, kuid neid pole siiani lahendatud. «Rubesa ütles, et kui te jätkate olemasoleval viisil, siis on võimatu järgmisel juhil ka tööd teha. Ülesanded on võimatud: raha ja inimesi pole, aga täitmist nõutakse,» ütles Rūda.

Ta lisas, et praegune lahkuvate töötajate arv näitab, et projekti juhitakse valesti. «See on ebaprofessionaalne käitumine riikide poolt. Väga raske või võimatu on jätkata projekti ilma kulude tõstmise ja parema juhtimiseta,» lisas Rūda.

Rahastuse kitsaskohana tõi ta näiteks, et puudub pikaajaline rahastuse plaan ja kokkulepe. «Riigid tahtsid rahastuse osas kokkulepet sõlmida 2017. aastal, aga seda pole siiani tehtud. Igal aasta võitleme me järgmise aasta rahastuse ees. Meil ei ole näiteks praegugi järgmise aasta eelarvet. Me ei saa planeerida tööd, kui rahastust ei ole.»

Rūda lisas ka, et töötajad avalikustasid oma kirja viimases hädas. «Me oleme kõikidest nendest probleemidest rääkinud korduvalt ja korduvalt riikide esindajatega. Viimati rääkisime sellest esmaspäeval Brüsselis, aga midagi ei ole ette võetud ja öeldakse, et see kriis on ajutine. Me ei usu, et see on ajutine, vaid süsteemne probleem. See on rahvusvaheline projekt, RB Railis on inimesi kaheksast erinevast riigist. Me riskime meeskonna lõhkumisega ja ilma selleta projekti ei ehita,» ütles ta.

Eelmine juht kritiseeris Keskerakonda

Vahetult enne oma ametiaja lõppu ametist taandunud Rubesa kritiseeris möödunud aastal antud pressikonverentsil teravalt projekti ning süüdistas kolme Balti riiki huvide konfliktis, kritiseerides spetsiifiliselt ka Keskerakonna valitsust.

«Minu tõsine mure on, et Rail Balticu projektil on tõsine risk, et seda ei viida korrektselt ellu,» rääkis Rubesa. Ta rõhutas, et praegu on projekti juhtimine kehv ning huvide konfliktid on projekti südamesse müüritud.

Olukorra parandamiseks tegi ta Euroopa Komisjonile, valitud Euroopa Parlamendi saadikutele ning muudele asjaosalistele rea ettepanekuid, mida projektist õppida. Näiteks tõi ta esile, et Euroopa Liidul (EL) peab olema piiriülestel projektidel selge roll.

Rubesa tõi näite Eestist, kus tema sõnul toetas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hallatav projektifirma Rail Baltic Estonia esialgu sellist projekti elluviimise mudelit, mida juhib ühisfirma.

«On huvitav, et pärast seda, kui Keskerakond saavutas Eesti valitsuses poliitilise juhtpositsiooni, olid samad MKM-i ametnikud ning Rail Baltic Estonia juhid olnud kindlalt vastu toimivale ühisettevõttele,» rääkis ta. Üks ametnik ütles Rubesa sõnul, et Balti riikidel pole ühisfirmat vaja ning kui Euroopa Komisjon selle olemasolu tahab, tuleks neil ka selle eest maksta.

«Rail Baltic Estonia praegune tegevjuht on korduvalt öelnud, et me rajame lihtsalt rööpaid ning peame varsti ehitama hakkama, ignoreerides visiooni luua uus majanduskoridor ning vajadust edendada digitaliseerimist ning innovatsiooni, et mõju oleks jätkusuutlik,» ütles ta. «Eks ole näha, kelle riiklikes huvides selline seisukoha muutmine olla võib,» lisas Rubesa.

Olulise probleemina tõi Rubesa esile ka selle, et kolmel Balti riigil on projekti juures justkui kaks rolli: esiteks on kõik riigid kasusaajad, ent samal ajal on nad ühisfirma kaudu vastutavad järelevalve eest.

Praegune rakendusmudel loob tema sõnul paradoksaalse ringi ning loonud viivitusi, kuna riikidest aktsionärid on mõelnud oma riiklikele huvidele. «See on ilmselt üks kurvemaid juhtimisvigasid avaliku halduse ajaloos,» sõnas Rubesa mullu.

Kommentaarid (28)
Copy
Tagasi üles