Miks kütuse hind järsult tõusis? (16)

Magnus Altküla
, Tarbija toimetaja
Copy

Paljusid autojuhte on rahutuks teinud kütusehinna äkiline kerkimine, mispuhul on paljudes tanklates nii bensiini- kui ka diislikütuse liitrihind praeguseks kallim kui 1,4 eurot. Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul on hindade kerkimise põhjuseks turu normaalhindade taastumine.

Sel nädalal kerkisid hinnad äkitselt tasemele, kus kütuse liiter maksab juba rohkem, kui 1,4 eurot. Neste turundus- ja kommunikastioonijuht Risto Sülluste selgitas, et kui viimastel kuudel on kütuste müügihinnad püsinud pikalt vahemikus 1,3–1,4 eurot liitri kohta, siis on neid ostuhinna järgi müüdud alla turuväärtuse.

«Hinnatõusu põhjustasid peamiselt kütuste sisseostu hindade kallinemine ning kohalik konkurents. Kütuse hinnad Eestis on olnud juba mõnda aega madalamal, kui ostuhinna järgi peaks olema ning sel esmaspäeval tõi konkurents hinnad tagasi normaalhinna tasemele, ehk toimus nii-öelda turu taastumine,» selgitas Sülluste ja mainis, et kuna hinnatõusule eelneval päeval olid hinnad piltlikult öeldes põhjas, siis oli hinnamuutus sedavõrd tuntavam. 

Mõningast hinnamõju lisas Sülluste sõnul ka hooajalisus ja talvediislile üleminek. «Kuna talvisele diislikütusele esitatavad külmakindluse nõuded on suvisest diislikütusest kõrgemad, on ka selle kütuse tootmise protsess pisut kallim ning kerge hinnatõus sellest tulenevalt paratamatu,» selgitas Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht. 

Konkurents Eesti kütuseturul on Sülluste sõnul väga terav ning aktiivne hinnavõitlus hoiab hinnad madalal kütusemüüjate enda marginaalide arvelt. Tarbijate rahakotile peaks Sülluste arvates Eesti kütusefirmade konkurents sobima, kuid turu pikaaegne madalseis ja lõputu hinnasurve marginaalide arvelt ei ole kuidagi jätkusuutlikud kohalikus kütuseäris. «Pikas perspektiivis õõnestab see ettevõtete kasumlikkust, pärsib investeeringuid ja pidurdab kogu kütuseturu arengut tervikuna,» sõnas Sülluste kallinemise tagamaade lõppkommentaariks. 

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles