Valgas käisid ringi kadrid

«Kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ning toovad õnne ja tervist. Vanarahva ütluste kohaselt arvatakse, et kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Teatavasti on november hingedekuu ja hingede rändamise kuu,» rääkis Rebane.

Kadrid käivad traditsiooniliselt ringi peredena, kus palju erinevaid tegelasi. Kõige tähtsam on kadriema, kes kogu seltskonda juhib ja peres tutvustab.

Kadrihani räägib sageli mõistukõnes, kus asju otse välja ei öelda, vaid uuritakse pererahva oskusi justkui ümber nurga. Juhtub aga pererahvas mitte vastust teadma, võib kadrihani teda sõbralikult nokaga näpistada.

Kadrikurg toob pererahvale lapseõnne. Kurel on üle pea visatud valge lina ja nokaks kulp, kuhu ta kogub õnnemünte.

Kadrikaru teeb külas ulakusi ja kipub kohe tantsule kui muusikat kuuleb.

Kadriemal on kaasas kadrititt, kellel küsitakse pererahvakäest hambaraha. Kui kadrititt tuppa pissib, toob see pererahvale veel rohkem õnne.

Kadriks käimine tähendab suhtlemist pererahvaga. Sageli toimus suhtlemine lauldes. Kõigepealt paluti lauluga end tuppa lasta. Järgnesid andide palumine ja siis nende eest tänamine ning heade soovide jagamine.

Kadripäeva eel tutvustati selle kombestikku ka Valga muuseumis, samuti tegid kadrid ringkäigu Valgas.