Taimekasvatuse instituudi taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemets, kes osales koostööfestivalil “Kõik söögiks” ettekandega “Kas öko on öko ja mahe on mahe?”, ütles Kuku raadio Maatunnile antud intervjuus, et mida aeg edasi, seda enam reklaamitakse mahetoitu kui ainsat keskkonnasõbralikku varianti.
Laanemets sõnas, et mõnes mõttes see ongi nii, sest tootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja väetisi.
“Probleem on selles, et praegu on näiteks mahedalt toodetud teravilja saagikus niivõrd palju madalam kui tavatoodangu saagikus ja selleks tuleks palju väga looduslikke alasi muuta põllumaaks, et oleks võimalik inimesi ära toita,” põhjendas ta.
Laanemets tõi välja, et järjest rohkem jääb tarbijale ka ekslik mulje, et need, kes ostavad tavatoodangut, söövad sisse endale mürki, ja nii kardavad mõnedki tarbijad osta köögi- ja puuvilju.
Laanemets lisas, et kui toodete peal olevad kirjad vastavad tõele, siis on nõuded Eesti toidule niivõrd ranged, et seda toitu tasub usaldada, kui see ka pole toodetud mahedalt. “Ka tavapõllumajandusega toodetud köögi- ja puuviljad on tervislikud ja neid tasub osta, kui pole raha, et osta mahetoodangut,” kinnitas ta.
Terminitest rääkides selgitas ta, et Eestis on sõnad “öko” ja “mahe” sünonüümid, aga kui välismaisel tootel on peal kiri “organic”, siis erinevates riikides võib see tähendada väga erinevaid asju, sest nõuded mahetoidule olla riigiti väga erinevad, seega soovitas ta nõudlikel tarbijatel end kurssi viia just tootjamaa piirkonna nõuetega.
“Eesti kohta arvatakse, et kohati võib tavatoodangu toit olla mahedam kui mõnes teises riigis mahetoodang,” võttis ta kokku.
Kuula teemast lähemalt Maatunnist.