Juhtkiri: kantsleri näidishukkamine (32)

Mööngem kõigepealt mitut tõika. Esiteks: olukord, kus ministri ja ministeeriumi kõrgeima ametniku vahel on lepitamatu konflikt, on suur probleem, mis tuleb lahendada. Teiseks: töörahu ministeeriumis on ülioluline. Kolmandaks: tüli algpõhjused võivad vähemalt osalt peituda isiksuste erinevuses või ka erimeelsustes valitsuse valitud suundade suhtes.

Kuid neisse tõdemustesse kinnijäämine oleks konkreetse juhtumi puhul tegelikust probleemist mööda vaatamine. Asi pole Järviku ja Lemetti eri nägemustes, kuidas Eesti maaelu turgutada või põllu- ja kalamajandust aidata, ega ka isiksuste kokkupõrkes. Muidugi eeldusel, et oma volituste ületamine ja üldsusele valetamine pole mitte iseloomu, vaid kõlbluse küsimus.

Illar Lemettile heidetakse ette, et ta avalikustas ministeeriumi kirjavahetuse. Selle najal öeldakse, et ministri ja kantsleri vahel koostöö ilmselgelt ei suju ning just selliste puhkude lahendamiseks ongi ette nähtud võimalus kantsler välja vahetada pärast seda, kui ministri ametisse asumisest on möödunud kuus kuud.

Ent oleks väär jätta arvesse võtmata, miks koostöö pole laabunud ning miks astus Lemetti erandliku ja kindlasti mitte kergelt sündinud sammu ning avalikustas Mart Järviku ja tema (nüüdseks endise) nõuniku Urmas Arumäe kirjad. Iga inimese jaoks, kes nõuab oma riigilt ausat asjaajamist ning on ühtlasi seda meelt, et poliitikute susserdamised tuleb avalikuks teha, on Lemetti põhjus kaalukas: ta nägi, et minister võib olla kuritarvitanud oma positsiooni. Ja pöördus kõigepealt prokuratuuri poole.

Juhul kui Illar Lemetti vabastamine jääb Mart Järviku viimaseks teoks ministrina, võib nentida, et Ratase püüd koalitsiooni iga hinna eest koos hoida on võtnud uued mõõtmed.

Pealegi, kui eetiline on kantsleri vabastamine olukorras, kus ministri tool pehmelt öeldes kõigub? Uus minister peaks kantsleri vabastamisega taas kord ootama.

Väide, et ka järgmine minister ei saaks Illar Lemettiga koostööd teha, mõjub õõnsalt. Kas EKRE teeb juba aegsasti plaani leida sellele kohale inimene, kes jätkab Järviku käekirja?

Ning loomulikult tuleb püüda näha ka laiemat pilti. Meenutada tuleb ka EKRE kokkupõrkeid VTA ja PRIAga, politseijuht Elmar Vaheri ja peaprokurör Lavly Perlinguga.

Paraku on peaministripartei Keskerakond jätnud seniste kommentaaridega mulje, et Lemetti väljavahetamine pole neile punane joon. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kritiseeris kantsleri tegevust juba mitu päeva tagasi. Selle taustal mõjuvad ka peaminister Jüri Ratase hiljutised kommentaarid, et avalikud kirjad läbi meedia midagi paremaks ei tee ning peaasi on tagada töörahu, kurjakuulutavalt.

Juhul kui Illar Lemetti vabastamine jääb Mart Järviku viimaseks teoks ministrina, võib nentida, et Ratase püüd koalitsiooni iga hinna eest koos hoida on võtnud uued mõõtmed. Kantsler Lemetti vallandamine oleks täiesti sobimatu ja riigimehelikkusest lage käik, millega nõustudes annab peaminister EKRE-le ühese signaali, et seda koalitsiooni ei lõhu miski.