„Raamatuid, mida lugejad igas keeles väga soojalt vastu võtavad, on vähe“

Alvar Loog
, toimetaja
Copy
Pildil Ilvi Liive (paremal) ja Asta Trummel.
Pildil Ilvi Liive (paremal) ja Asta Trummel. Foto: Erakogu

Eesti kirjanduse kõigi aegade suurimast ekspordiüritusest – mullusest Londoni raamatumessist, kus Eesti oli koos Läti ja Leeduga peakülaline – on möödunud poolteist aastat. Andmaks aimu selle ürituse mastaabist ning kirjastusõiguste müügi riiklikult finantseeritud ja koordineeritud tegevusest, vastas minu küsimustele Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor ja Londoni raamatumessi Eesti programmi juht Ilvi Liive.

Millised eesmärgid Eesti Kirjanduse Teabekeskus endale selleks ürituseks seadis ning mil määral on need saavutatud?

Kui ettevalmistustega alustasime, siis lootsime, et pärast tähtsat 2018. aastat, mil oleme peakülalised ja saame end suurelt näidata, hakkab eesti kirjandust ilmuma inglise keeles palju rohkem kui varem. Läks aga veelgi paremini: juba enne suurüritust hakkas Suurbritannias ja USAs järjest ilmuma eesti kirjanduse tõlkeid ja kokku valmis neid messi ajaks palju rohkem, kui lootnud olime.

Seoses Londoni raamatumessil peakülaliseks olemisega ilmus ainuüksi inglise keeles 10 eesti romaani, 11 luulekogu, 7 novellikogumikku, 5 lasteraamatut, lisaks esseid ja eesti autorite kirjutatud ajalooraamatuid, kokku 36 teost.

Kuna eesti raamatuid oli tähtsaks sündmuseks Suurbritannia raamatupoodides juba nii palju, tuli meil idee tutvustada eesti kirjanikke veelgi laiemalt. Nii korraldasime vahetult pärast Londoni raamatumessi ka teise suurürituse, mida me algselt ei plaaninudki: eesti kirjanduse festivali Londonis Notting Hillis. EstLitFest osutus üheks suureks ja ilusaks õnnestumiseks, mida meenutatakse vaimustusega veel seniajani. Kolmest Balti riigist olime ainsad, kes lisaks raamatumessi fookusprogrammile korraldasid ka festivali.

Kui palju eesti kirjanduse uustõlkeid toona ilmus?

2018. aastal ilmus 110 eesti ilukirjanduse tõlget võõrkeeltesse. Kõiki neid raamatuid siin ette lugeda ei saa, need on kõik leitavad Eesti Kirjanduse Teabekeskuse veebilehelt www.estlit.ee.

Keeli, millesse 2018. aastal eesti kirjandust tõlgiti, oli kokku 30: bulgaaria, berberi, katalaani, hiina, horvaadi, taani, hollandi, inglise, soome, prantsuse, gruusia, saksa, kreeka, heebrea, ungari, iiri, gaeli, itaalia, korea, läti, leedu, mari, makedoonia, norra, poola, vene, serbia, sloveenia, hispaania, udmurdi ja ukraina.

Mis on saanud teose valiku puhul määravaks?

Üks oluline kriteerium on kindlasti teose universaalsus, autori võime olla mõistetav ja kõnetada lugejat ka väljaspool meie enda keele- ja kultuuriruumi. Samas, igas keeles ja kultuuris on lisaks ka omad kriteeriumid, mille alusel mingi teos lugejat rohkem või vähem kõnetab. Neid raamatuid, mida lugejad igas keeles väga soojalt vastu võtavad, on vähe.

Milline on olnud nende vastuvõtt?

Võib vist öelda, et eesti kirjanduse tõlkeid on väljaspool Eestit hästi vastu võetud. On väga edukaid eesti raamatuid ja on vähem edukaid, meie kirjanduse edu on riigiti ja keeleti väga erinev, üks raamat võib saada eri keeltesse tõlgituna väga erineva vastuvõtu – ühes keeles osutub ta bestselleriks, teises müüakse teda vaid mõnisada eksemplari.

Meil on ette näidata suuri ühe raamatu edulugusid: Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ tähelend Prantsusmaal kestab juba aastaid, seda raamatut on seal ilmunud juba 70 000 eksemplari. Prantsuse keelde on tõlgitud ka teisi Kivirähki teoseid: „Rehepapp“, „Liblikas“, ja kohe varsti on tulemas prantsuskeelne „Sirli, Siim ja saladused“.

Väliskirjastajad tulevad meie juurde üha tagasi ja tunnevad huvi, mida on eesti kirjanduses jälle uut ja huvitavat ilmunud, ja soovitavad eesti kirjandust omakorda ka teistele kirjastajatele – seegi on märk sellest, et eesti kirjandus on hästi vastu võetud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles