„Luuletajate jaoks oleme ärimehed ning ärimeeste jaoks luuletajad“

Alvar Loog
, toimetaja
Copy
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavu septembris tähistas oma 20. sünnipäeva kirjastus Tänapäev. Suure pidupäeva järel vastas minu küsimustele Tänapäeva peatoimetaja ning Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse liige Tauno Vahter.

Palju õnne sünnipäevaks! Millise meeleoluga kirjastuses tähtpäeva vastu võtsite?

Suur tänu! Hea meeleoluga. Oleme selle paarikümne aasta jooksul avaldanud üle 2000 raamatu, millest enamiku pärast pole põhjust häbi tunda. Kuigi on ka üksikuid erandeid. (Naerab.) Aga see on selles äris vist pooleldi paratamatu.

Me suudame endiselt toimida ning võib rõõmu ja uhkusega tõdeda, et jätkuvalt leidub autoreid, kes toovad oma hea käsikirja meie juurde kirjastamiseks ka ilma küsimata. Järelikult oleme suutnud luua teatava usalduse. Ja õnneks leidub meie väljaannete hulgas endiselt teoseid, mida inimesed hea meelega ostavad. Aga muidugi leidub kahjuks ka neid, mida ei soovita eriti osta. (Naerab.)

Ma ei küsi, mis Tänapäeva asutamisest möödunud 20 aasta jooksul kirjastusturul halvemaks on läinud – tean, et see nimekiri saaks pikk ja eleegiline. Küsin hoopis: kas midagi on sama aja jooksul paremaks läinud?

Muutunud on eelkõige teoste valik. Kõik ei ole kuld, aga huvilise jaoks on originaal- ja tõlkeraamatute valik väga suur. Näiteks on Eestis tekkinud uus põlvkond laste- ja noorsookirjanduse autoreid, kes on turgu selgelt elavdanud ning toonud ehk enesega kaasa ka teatava kvaliteedihüppe. Viisakaid raamatupoode on vähemalt suuremates linnades tulnud juurde.

Ühtlasi on tekkinud arvestataval tasemel kohalik naistekakirjandus. Selle üle võib küll irvitada, ent üldise lugemishuvi ja -harjumuse seisukohast on see ülimalt vajalik ning kiiduväärne. Samuti on tekkinud uue žanrina eesti krimikirjandus – kusjuures need kaks nimetatud valdkonda kipuvad paljudes teostes kattuma. (Naerab.)

Milline on kirjastajate üldine kuvand Eestis?

Kirjastamine on täiesti oma­ette valdkond: luuletajate jaoks oleme ärimehed ning ärimeeste jaoks luuletajad. See on suhteliselt väike valdkond. Statistilise määratluse järgi on Eestis mõni üksik kirjastus, mis on väikeettevõte, kõik ülejäänud on mikro­ettevõtted. Eestis on vaid üksikud kirjastused, mille aastakäive on kolme miljoni euro kanti, lisaks mõni, mille käive on miljoni euro kanti, kõik ülejäänud jäävad alla selle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles