Ettevõtted vähendavad hoogsalt suurhoonete rohmakat ökoloogilist jalajälge

«Kui võtta üheksa artiklit kümnest, mis ajakirjanduses on, siis enamasti nad räägivad sellest, et meil on vaja taastuvaid energiaallikaid, mitte ei räägita sellest, et äkki me tarbime üldse liiga palju. Minu väide on see, et kui me täna tarbime kümme ühikut ja meil õnnestub leida häid lahendusi, et viia see tarbimine kümnelt kuue peale, siis on meil ülehomme vaja rajada nelja ühiku võrra vähem tootmisvõimsust, mis tähendab ka väiksemat investeeringut tootmisesse,» selgitas Uutar, kuidas rohelisema tootmise asemel võiks rääkida ka keskkonnasäästlikumast tarbimisest.

Kokkuhoid viis miljonit

AU Energiateenus OÜ abi on kasutanud juba omajagu teada-tuntud nimesid Eesti areenil: Rimi, Coopi keskühistud, Tartu linn läbi nende hallatava Aura veekeskuse, kinnisvarafondidest näiteks East Capital, kinnisvaraettevõtetest Kapitel (endine E.L.L. Kinnisvara), kinnisvarahaldajana BPT Real Estate, ning ettevõtte väitel on nad aidanud oma klientidel kokku hoida üle viie miljoni euro viimase viie aasta vältel. 

Energiateenus analüüsib oma klientide hoonete energiakasutuse tõhusust ning peale analüüsitulemuste avaldamist pakuvad välja meetmed, mida sisse viia hoone energiakasutustõhususe parandamiseks. Peale meedete sisseviimist tegeleb ettevõte ka seirega, et tagada uuenduste korrektne töötamine. «Kunde peab meie lahendustest saama sellise kasu, mis parandab tema finantsilist olukorda. Müügiasutuse puhul näiteks aitab see klientidel paremini tooteid näha ja ehk tänu sellele ka rohkem oste teha, kuna hoone sisekliima (hea soojus, hea valgustus) kutsuvad teda tagasi,» selgitas Uutar, rõhutades aga ka, et tema ettevõtte meetmetega teenitakse uuendustesse investeeritud raha tagasi ajapikku, mitte kohe. 

Seoses põlevkivienergia konkurentsivõime vähenemisega turul ennustab Uutar, et Eesti elektritootmine, mis on selle aasta vältel juba korralikult vähenenud, langeb veelgi (paari aasta eest toodeti kohalikult vähemalt 125 protsenti Eestis vajaminevast elektrienergiast, selle aasta septembris aga näiteks ainult 72 protsenti). Lahendus sellele: kasutada vähem elektrienergiat, mis on igati võimalik. «Kui me seda tendentsi või trendi oskame ette aimata, siis miks mitte end ette valmistada ja viia oma kilovatt-tunnid piltlikult sajalt kuuekümnele, eriti kui on näha, et sellega koos laheneb mingi probleem veel ära,» selgitas Uutar hoonete energiatõhususse investeerimise mõtet.

Millest aga on jutt, kui me räägime hoonete energiatõhusamaks tegemisest? Energiateenus hindab konkreetsete majade energiakasutuse tõhusust olenevalt nende otstarbest (hotellid, koolid, kaubanduskeskused, büroohooned, veekeskused jne), ja pakub võimalusi, kuidas maja igapäevatöös vajamineva energia kogust vähendada nii, et asutuse funktsionaalsus ei langeks. Seda näiliselt lihtsate meetmetega, mille peale Uutari ütlust mööda kinnisvarahaldurid ise ei mõtle. 

«Võtame näiteks elektri kasutuse koolimajas. Elekter kulub valgustusele, vihmaveerennide kütteks, kliimaseadmetele, arvutitele, turvasüsteemidele, köögiseadmetele, pumpadele jpm. Tuleb hinnata, et kas need süsteemid, kuhu energiat kulub, töötavad adekvaatselt. Kuni selleni välja näiteks, et kui koolimajas on tunnid kella kaheksast neljani, siis kas on põhjendatud, et kogu koolimajas tuled peale kella nelja põlevad? Kõlab triviaalselt, aga näide reaalsest elust,» selgitas Uutar.

Samuti on tema sõnul näiteks küllaltki raske põhjendada, miks peaks koolimaja seinal tänavavalgustuslamp põlema ööd ja päevad, sõltumata kas on koolivaheaeg, koolipäev või puhkepäev. «Kunagi on nad niimoodi tööle pandud ja tihti kohalik juhatus isegi ei märka, et see on probleem, sest see on nende jaoks tapeediks muutunud,» rääkis Uutar. Ta lisas, et meetmed, mida nad hoonete puhul rakendavad, nõuavad detailiderohket eeltööd, millega hoonete omanikud tihti ei viitsi tegeleda.

Kokkuhoid igal sammul

«Võtame näiteks kaubandushoone, millega tegelesime,» kirjeldas Uutar üht projekti. «Me võtsime elektrikilbi ruumidelt jääksoojuse, mis visati muidu kõik õue, ning suunasime autoparkla kütteks. Kõlab loogiliselt, aga lihtne oli otse õue lükata. Samuti õpetasime kaubanduskeskuse juhtkonnale, et uksi ei tohiks vastastikku panna, kuna sealt läheb soe välja. Selle peale öeldi, et see on klientide jaoks ebamugav ja uksed peavad otse ja vastastikku olema. Hästi, aga kui on otse, siis pange püstipidi õhkkardinad, mis takistavad sooja väljaimbumist,» rääkis Uutar.

Ta tõi ka näite, et külmasüsteemid toodavad külma, aga selle tootmise käigus tekib samal ajal ka sooja. See soe, veel aasta aega tagasi, läks 95 protsenti taevasse. «Tänasel päeval on aina enam hakatud neid süsteeme ringi ehitama, ka seal tegime me nii, et suunasime külmasüsteemide jääksoojuse hoone kütteks (automaatikasüsteem sai võtta seda jääksooja maja sektsioonide kütteks, mis seda parasjagu vajasid). See soojus on siis kaubanduskeskusel ilma rahata käes, tänu millele ta peab ostma vähem kaugkütet,» tõi Uutar näiteid meetmetest, mida nad soovitavad ettevõtetel ja kinnisvaraomanikel kasutada. 

Miks selliseid lahendusi kohe ei tehta? Sest nende peale ei mõelda ja nad maksavad raha. «Ehitushangete ja ehitusprotsessi juures on investeerimismaksumus tihti fikseeritud. Seepärast tehakse kiirustades otsuseid, mis ei arvesta hilisemaid kasutuskulusid ja kasutusmugavust,» selgitas Uutar, kuidas tehakse võimalikult väikseid investeeringuid eesmärgiga raha võimalikult kiiresti tagasi teenida. Meeliste lisas, et investeeringu tegemisel jätavad paljud investorid analüüsimata, et hoone on pikemaks ajaks käes kui viis aastat, ja et kui teha alguses kallim investeering, on tulemus kogu hoone või tehnosüsteemi kasutuse ajal parem.

Uutar rõõmustas aga, et üldine teadlikkus energiatõhususe maksimeerimise vajalikkusest jupikaupa paraneb, eriti, kuna vanematel majadel on vaja uutega võistlemisel mingit eelist. Selleks saab olla näiteks keskkonnasertifikaat, mis võtab arvesse erinevaid aspekte hoone juures: parkimiskohtade arv, jalgrattaparkla olemasolu, energialahendused, puhkenurgad jpm, ja mille saamisel kasvatab kinnisvaraomanik kinnisvara väärtust. Selle saamiseks peab aga hoone olema muuhulgas energiatõhus.

Valed kulud

Veel selgitas Uutar, et nende koostöö klientidega saab tihti alguse muudel alustel, kui seda on energia säästmine. «Konkreetse näitena võib tuua ühe hulgiladudega opereeriva ettevõtte, kes pöördus meie poole paar aastat tagasi kaebusega, et müügisaalides on liiga pime,» kirjeldas Uutar. «Kohapeal avastasime, et nende valgustid olid liiga kõrgel ja valgustite spekter oli vale - valgustati riiulipealseid ja põrandat, mitte kaupa. Lisaks olid nende valgustid ligi 20 aastat vanad,» jätkas Uutar. Tema sõnul tegid nad ettepaneku, et viivad nende valgustustihedustaseme paremaks, samal ajal parandades üldist valgustustaset ja vahetades valgustid. Selle kõige juures nende kulud langeksid, kuigi teenus muidugi maksab mingi summa. «Klient proovis meie teenust ühe poe puhul, pärast seda otsustati meie pakutud lahendusi kõikides selle ettevõtte poodides kasutada. Ning selle kaudu levib info meie tegevusest edasi, eks me ise käime ka aegajalt klientide juures ja astume üles oma pakkumistega,» selgitas Uutar oma ettevõtte klientide kasvu. 

Meeliste manitses lõpetuseks, et ei piisa sellest, kui me uute asjade puhul keskendume kliimasõbralikkusele, vaid me peame tagasiulatuvalt tegelema ka selle energiaga, mis juba käigus on, selle süsinikumahukust vähendama, et saavutada see efekt, mida kliimamuutuste peatamiseks saada soovime. «Energiatõhususe ja hoonete sisekliima vallas on üüratu tööpõld ja üüratu potentsiaal. Lollust ja raiskamist on ebamugavalt palju,» võttis Uutar teema kokku. Positiivseid samme on juba astutud, ent terve maraton on veel joosta.