Mõisakoolide näitus jõudis uudistamiseks Kiltsi mõisakooli

Praegu, Eesti maareformi sajanda aastapäeva tähistamise ajal, on oluline rõhutada maareformi tegijate ettenägelikkust, selgitas Euroopa majanduspiirkonna (EMP) mõisakoolide programmi (2011–2014) juht muinsuskaitsja Riin Alatalu. Suur osa meie päevini säilinud mõisahooned on need, mis said maareformi järel endale uue kasutuse. Eesti mõisakoolide asutamine ongi 1919. aasta maareformi tulemus, uhked suured mõisahooned said väärika kasutuse ja õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Mõisakoolid on erilised õpikeskkonnad tänapäevalgi ning toetavad väärtuspõhist haridust.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud EMP mõisakoolide programm on hea näide sellest, kuidas kultuuripärandit korrastades saame nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. "Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti," ütles Alatalu.

Pille Epneri kureeritud näitus valmis mõisakoolide programmi lõpetuseks 2015. aastal ja on pärast seda ringelnud Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. Tegu on arhitektuurimuuseumi ühe edukama rändnäitusega.