Svetlana Maripuu: Kas sadade inimeste õigusi ja huvisid tohib ignoreerida? (1)

7. novembril ilmus Saaremaa Teatajas artikkel pealkirjaga "Kes otsustab Õie tänavale erivajadustega inimeste kodu ehitamise?" Küsimus oli küll püstitatud, kuid vastus tekitas uusi küsimusi.

Artiklist jäi kõlama, et otsus on juba tehtud ning selle tegi AS Hoolekandeteenused. 

Aktsiaselts on teatavasti äriühing, mille põhieesmärk on kasumi teenimine. Kasum on ettevõttele sama, mis inimesele õhk – kui kasumit ei ole, on ettevõte surnud. Äriühingule võib panna ükskõik kui kõlava nime, aga ta olemust see ei muuda. Ei anna juurde õigusi ega võta ära kohustusi. 

Svetlana Maripuu; “Ehk oleks mõistlikum kasutada see vaba majadevaheline ala parkimisprobleemi lahendamiseks ja jätta lastele ruumi mängimiseks?”

AS Hoolekandeteenused on kasumit teeniv ettevõte, mida juhivad endised sotsiaalministeeriumi töötajad. See ei anna aga õigust esineda riigi nimel ega riigikodanikke ignoreerival viisil.

Etteaimatavad konfliktid

Võiks retooriliselt küsida, et kes on riik. Üldistavalt on riigi mõiste järgmine: see on inimeste vahend ühiselu korraldamiseks teatud territooriumil läbi kehtestatud institutsioonide.

Demokraatia ehk rahva võim on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (Abraham Lincoln). Demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid on inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Väga õige on väide, et kedagi ei tohi tema puude pärast diskrimineerida, kuid see ei tähenda, et sadade Ida-Niidu elanike õigusi ja huvisid võib ignoreerida.

Kusjuures väide puudega inimeste diskrimineerimisest nende elukoha valiku kaudu on küll küsitav. 

Siis võiks küsida, kas kõik inimesed, kes ei ela tiheda asustusega kohas, on diskrimineeritud? Tegelikult inimestele meeldib elada looduslikult kaunis kohas.

Miks ei võiks hooldekodu ehitada veidi avaramasse kohta? Hooldekodu rajamine keset elamurajooni ei paranda kuidagi hoolealuste elutingimusi, pigem halvendab neid. 

Miks on vägisi vaja paigutada inimesi ebamugavalt kitsasse kohta, kus neil ei ole hea olla ja kus nad tekitavad ebamugavusi ümberkaudsetele elanikele?

Mis tähendab poodide ja kino lähedus, kui neil raha nagunii praktiliselt ei ole? Nii et paratamatult jääb nende põhitegevuseks ringihulkumine.

Suure hulga inimeste, kel on psüühilised häired ja käitumuslikud probleemid, koondamine ühte piirkonda ja majja on etteaimatavalt ohtlik nii neile endile kui ka kõrvalistele isikutele. Erihoolekande klientidega suhtlemine ja ümberkäimine nõuab eriettevalmistust ja oskust.

Teatavasti on Õie tn 10 kõrvale rajatud nn park asotsiaalse kontingendi lemmikkogunemiskoht. Seega on nende inimeste ja erihoolekande klientide omavaheline kokkupuude ja suhtlemine paratamatu ning ettenähtavalt ka konfliktolukordi tekitav.

Kes korvab kahju?

Tundub, et AS-i Hoolekandeteenused huvi on praegu pigem raisata ära raha, mis on saadud ei tea mis allikast, et ümberkaudsete inimeste vastuseisust hoolimata ehitada neljakorruseline elamu maksumusega 1 miljon eurot?! Selle raha eest on võimalik osta 20–25 korralikku korterit.

Ja kui rääkida võrdsest kohtlemisest, siis tekib küsimus, kes on siin ebavõrdselt koheldud? Inimesed, kes on endale ümberkaudses piirkonnas korterid soetanud, on pidanud selleks palju tööd tegema ja kõvasti pingutama. Antud situatsioonis on ju prognoositav, et kui elamurajooni ehitatakse hooldekodu psüühiliselt haigetele inimestele, siis kinnisvara väärtus langeb. Kes korvab kahju?

Ida-Niidu elamurajoon on planeeritud ja ehitatud aastakümneid tagasi ja praeguseks juba tuntavalt kitsamaks jäänud. Tänavad on parkivatest autodest umbes, lastele mänguväljakuid ei ole. 

Ehk oleks mõistlikum kasutada see vaba majadevaheline ala parkimisprobleemi lahendamiseks ja jätta lastele ruumi mängimiseks. Et lapsed ei peaks turnima ohtlikel varemetel ja end vigastama.  Kunagi olevat juba plaanitud sinna mänguväljak rajada.

Kavandatav hooldekodu hoone ei sobi arhitektuuriliselt nende hoonetega, mis seal juba olemas on. Tekitatava, kõrge taraga ümbritsetud hooldekodu territooriumi alla kaob Ringtee ja Õie tänava vaheline asfalteeritud teelõik ja ümberkaudsete laste mängumaa.

Arusaamatuks jäi tegelikult ka see, kas tegemist on elumaja või hooldekoduga? Kust tulevad eritingimused ja õigus ignoreerida kogu elamukvartali elanike seisukohti ja huve?

Saaremaa vallavalitsusele soovitan tuletada meelde Kuressaare raekoja fassaadil olevat teksti aastast 1670, mis ei ole tänapäevani oma aktuaalsust kaotanud.