Valga loomapäästjad tõttavad appi uue kaubikuga

Eelmisel aastal asutatud üle Eesti tegutseva Loomapäästegrupp MTÜ juhatuse esimees on tuntud loomakaitseaktivist Heiki Valner. Grupi põhieesmärk on tagada õnnetustesse sattunud ja/või erakorralist veterinaarabi vajavatele loomadele-lindudele kiire transport ja ravi.

Valga haru tegemisi tutvustasid selle liikmed Angelina Loomus, Lenel Luhtaru ja Irina Pruul. Peale nende on Valgas kaasatud Mari ja Silver Saan. Naised rääkisid, et kuigi inimesed kipuvad seda arvama, ei ole nad osa Valga kodutute loomade varjupaigast, vaid eraldiseisev organisatsioon. Nende suuremate linnade harusid teatakse isegi veidi paremini. «Valgas on see nii uus asi. Mult küsiti, kas oled Tallinnast. Inimesed väga ei tea meid,» ütles Luhtaru.

Seetõttu on vajalik teha teavitustööd. «Inimesed ei tea, kuhu teatada. Nad küll helistavad kuhugi, aga sealt öeldakse, et ei saa aidata. Hiljuti tehti Facebooki postitus, et kass on viga saanud, äkki keegi saab aidata, varjupaik ei vasta. Käisime otsimas, aga teda enam ei leidnud,» lisas Luhtaru.

Endine demineerijate buss

Grupp on aidanud näiteks nii mäkra, siile ja toonekurge kui ka kasse ja koeri. Meeskond käib ligikaudu 30 kilomeetri kaugusel piirist abistamas ka Läti loomi. Siiani transportisid nad loomi oma isiklike autodega, kuid see tegi Luhtaru sõnul elu üsna keeruliseks. «Okset ja verd on oma autost päris keeruline välja saada. Loomade haigused püsivad aastaid. Vigastatud loom oma autos on esiteks ka ohtlik, sest kunagi ei tea, mis tal pähe tuleb.»

Kõik on olemas puuridest lingudeni, kaelarihmad, koerte suukorvid. On ka lisasoojustus, nii et saame vigasele loomale panna soojustused, et ta ei külmetaks, ütles loomapäästja Lenel Luhtaru.

Seetõttu oli neile tore üllatus, kui organisatsioon neile äsja vajalike tarvetega kaubiku tõi. «Seda on hea desinfitseerida,» ütles Loomus.

«Kõik on olemas: puuridest lingudeni, kaelarihmad, koerte suukorvid, kiibilugeja. Kõik on lisasoojustusega, nii et kui on vigane loom, saame panna soojustused, et loom ei külmetaks. Selleks et suvel ei saaks loom kuumarabandust, on kliimaseadmed,» lisas Luhtaru, kes peamiselt hakkabki kaubikut juhtima.

Nende eri harude kasutuses olevad kaubikud on endised päästjate ja politsei liiklusvahendid. «See konkreetne buss oli päästeameti demineerijate kaubik,» ütles Luhtaru.

Tugev loomaarmastus

Naine lisas, et organisatsiooni liikmed on vabatahtlikud. «Loomade abistamine on annetustele üles ehitatud. Inimesed annetavad sööki, kaelarihmu, pesasid. Järjest rohkem tuleb firmasid kaasa. Saame pakkuda reklaampinda neile, kes tahavad õla alla panna.»

MTÜ teeb koostööd näiteks Valga loomakliiniku ja Eesti Maaülikooli loomakliinikuga. Vigastatud metsloomad lastakse pärast ravi tagasi loodusesse, koduloomadele otsitakse kodud. Seda juhul, kui süda üldse lubab neist loobuda. Kõik kolm naist jõudsid päästmise juurde loomaarmastuse tõttu. «Kassidele otsime kodud. Tihtipeale juhtub aga, et hoiuloom poeb südamesse ja jääbki endale,» ütles Luhtaru.

«Pakkusin varjupaiga kahele kassile hoiukodu ja sotsialiseerimist. Nüüd nad minu juures ongi,» lisas Loomus.

Abi vajavast loomast saab teatada numbril 1414. Helistades numbril 900 1313, annetad 5 eurot, ning numbril 900 1414 saab annetada 10 eurot.