Galerii ja video: Kanepis on segakoorilaul kõlanud vähemalt 135 aastat

Mati Määrits
, reporter
Copy

Kuna kultuuriloo uurijatel pole senimaani selgust, kas Kanepi segakoor alustas 1884. aastal tegevust meeskoori baasil või valiti 1869. aasta üldlaulupeoks meeskoori lauljad segakoorist, tähistati laupäeval Kanepis seltsimajas segakoori 135. sünnipäeva.

Sõbralikku aasimist, kus siis ikkagi asub Eesti koorilaulu häll – kas Kanepis või Kambjas -, võis kuulda ka laupäevasel piduõhtul.

Lauluõpetamise alguse sünniajaks loevad muusikateadlased ja kultuuriloolased 1804. aastat, mil praost J. Ph. v. Roth rajas Kanepis esimese poiste kihelkonnakooli, mille õppekavas oli ka laulmine. Nii nagu poisse, õpetati seitse aastat hiljem asutatud tütarlaste käsitöökoolis neljahäälselt laulma ka õrnema soo esindajaid ning mõned aastakümned hiljem ka «noodi perrä» laulma. Kui aga Kambja laulukoori Läte dirigent Saidi Tammeorg selgesõnaliselt toonitas, et mitmehäälne koorilaul on nende kandis kõlanud juba 225 aastat, olid vaidlused selleks korraks vaieldud.

Sellegipoolest võis dirigent Kalev Lindal uhkusega märkida, et nii üld-, piirkondlikel kui maakondlikel laulupidudel on Kanepi segakoor olnud alati kohal. «Oleme lausa laulupeokoor,» sõnas ta.

Juubelikontserdi «Sõbrad, teiega on hea» kava oligi kokku pandud mitmel sajandil kõlanud lauludest: Henry Purcelli «Laulurästad», koor «Puud ma laulan haljusesse» Karl August Hermanni lauleldusest «Uku ja Vanemuine», Piret Rips-Laulu «Taivahõminek», Kadri Hundi «Üksteist peab hoidma» jt. Lõpulugudeks kutsuti lavale ka viimase 25 tegevusaasta vältel kaasa teinud lauljad, kes on koori tegevusest mitmel põhjusel kõrvale jäänud.

«Nii väärikat koori ei ole igaühel,» toonitas vallavanem Piret Rammul. 25 aastat koori presidendi ja kroonikuna ametis olnud Vaike Kottissele kinkis ta värviliste lehtedega märkmiku, mille tegi üks Saverna kooli õpilane.

«See oli tõeliselt hea kontsert,» tunnustas nii Põlva- kui Tartumaa koore aastaid juhatanud Saidi Tammeorg. Tervitajate hulgas oli ka riigikogu liige, Kanepi eksvallavanem Andrus Seeme.

Tantsulise tervituse tõid kohalikud rahvatantsurühmad Vunkratas, Kanapää Keerutajad ning Päripidi. Tantsuks mängis Leedu Telšiai rajooni Nevarennõi alevi ansambel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles