“Aktuaalne Pärnumaal”: miks läks Tallinna maantee ristmiku remont plaanitust mitu korda kallimaks?

Tre Raadio saatejuht Regina Jaakson ja Pärnu Postimehe ajakirjanik Raido Keskküla pärisid abilinnapea Siim Suursillalt selgitusi nii remondi hinna kui otstarbekuse kohta. Põgusalt tuli jutuks veel Kesklinna silla tehniline seisund.

Tallinna maantee ristmiku remondiga seotud küsimusi on tekkinud Pärnu linnavolinikelgi. Viimasel linnavolikogu istungil päris selle kohta aru Enn Raadik ja Eino-Jüri Laarmann otsis küsimustele vastuseid Pärnu Postimehes ilmunud arvamusloo vahendusel.

Suursild märkis, et ei mäletagi, millal sellel ristmikul viimati sellises mahus remonti tehti, lisades, et maa alt välja tulevad torustikud näitavad ilmekalt selle vajalikkust. Samuti teavad õhtusel tipptunnil liiklejad väga hästi, et sild läheb autodest umbe just ristmikult Vana-Pärnu poole pöörajate tõttu, kuid pärast remonti lisandub vasakpöörde tarvis uus sõidurida.

Tallinna maantee ristmiku ja Kesklinna silla remondi samale ajale ei kavandamine olnuks Suursilla arvates ebaõiglane nii Vana-Pärnu kui Uus- ja Vana-Sauga tänava elanike suhtes. Nüüd jääb sealtkandi elanikel võimalus Kesklinna silla remondi ajal pikema ümbersõiduta kasutada Rääma tänavat Papiniidu sillale sõiduks.

Põhjused, miks Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku remondi hinnaks kujunes aga kavandatud 400 000 euro asemel kaks miljonit eurot, peitub Suursilla jutu kohaselt mitmes asjaolus.

“Mõistagi võib tuhka pähe raputada, et ametnikud ei osanud hinnata ristmiku maksumust, aga mis seal salata, kui me koostasime 2019. aasta eelarvet, ei olnud veel valminud selle ristmiku renoveerimise projekt,” rääkis Suursild. “Projekt sai valmis vastu kevadet ja projekteerija kalkulatsioon juba näitas, et olime päris palju valesti arvestanud. Alles siis, kui korraldasime hanke, selgus tegelik maksumus.”

“Kui oleks eelarve koostamise ajaks olnud käes ristmiku projektlahendus, oleks me osanud eelarvesse eeldatavat hinda tunduvalt täpsemalt planeerida,” selgitas abilinnapea.

Väite, et kesklinna poolt tulevate liiklejate tarvis ehitatakse vasakpöördeks liiga kitsad sõiduread ja lõõtsbussid ei mahu seal sõitma, lükkas Suursild ümber. “Lõõtsbussid sõidavad seal välimisel ehk parempoolsel real ja liiguvad kohe pärast ristmiku ületamist bussipeatuse taskusse. Ehk lõõtsbusside lubatud väljapöörde raadius ei sega kuidagi kõrvalolevaid liiklejaid,” pareeris Suursild.

Kesklinna sillast rääkides mainis Suursild, et kuigi selle remont on veel lõplikult kokku leppimata, saabus sel nädalal silla inspekteerimise aruanne. “Edastasin selle seisukoha võtmiseks kõigile koalitsioonipartneritele, et mida me uue aasta eelarvet menetledes edasi teeme nüüd, kui meil on teada silla tehniline seisukord,” seletas abilinnapea.

“Midagi rõõmustavat mul selle inspekteerimise tulemuste kohta linnarahvale öelda ei ole,” nentis Suursild.

Abilinnapea jutu kohaselt algasid probleemid juba 1956. aasta taastustööde käigus, kui üsna kohe pärast ehitustöid vajusid silla jõega risti olevad metalltalade läbi, seda ei oleks tohtinud juhtuda. “Tegemist oli sõjajärgmise ajaga ja ei tea, kas põhjus peitus kehvas materjalis või arvestuslikes vigades,” märkis Suursild.

1995. aastal koostasid Tallinna tehnikaülikooli õppejõud ja spetsialistid soovitused korrastada silla metallkonstruktsioone, kuid tolleaegse rahanappuse tõttu jäid need tegemata. “Vahetati välja ainult sillaplaadi äärmised talad,” teadis Suursild.

Nüüdseks on 1995. aasta remondist möödas juba pea veerand sajandit.

Suursilla jutu järgi on inspekteerimise aruandes veel palju etteheiteid tehtud silla ekspluatatsioonile. Silla metallkonstruktsioone on kahjustanud nii talvised soolveed kui suures koguses neile kogunenud lindude väljaheiteid, mis teadaolevalt on väga korrodeeriv.