Aasta ohvitser ja aasta allohvitser teenivad 1. jalaväebrigaadis  

Inna Grünfeldt
Copy
Aasta ohvitseriks valitud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülemale major Ainar Afanasjevile annab preemia üle Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Aasta ohvitseriks valitud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülemale major Ainar Afanasjevile annab preemia üle Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Foto: Siim Verner Teder

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis neljapäeva õhtul koos riigikaitse edendamise sihtasutusega kaitseväe 101. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia. Sel aastal saavad 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem major Ainar Afanasjev ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud 1. jalaväebrigaadi staabi vanemstaabiallohvitser vanemveebel Rome Kuusik.

"Nii major Afanasjev kui vanemveebel Kuusik on kaitseväelased, kellele ei sobi mõiste "pole võimalik". Nad otsivad alati teistmoodi lahendusi, mõeldes ise kaasa ning vajadusel panevad ka käe külge," ütles kaitseväe ülem kindralmajor Martin Herem tänavuste võitjate kohta. Ta lisas, et selle traditsiooniga tunnustatakse aktiivsemaid kaitseväelasi, kes on eeskujuks mitte ainult teenistuses, vaid ka oma teenistusvälise tegevusega.

2018. aasta juulist 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni juhtiv major Ainar Afanasjev teenib kaitseväes 2000. aastast. Ta on teeninud pioneeripataljonis mitmesugustel ametikohtadel ning lõpetanud kõrgema sõjakooli keskastmekursuse ja Balti kaitsekolledži. Major Afanasjev on kuue lapse isa.

Major Afanasjevi kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul on ta oma teenistuses eeskujuks teistele kaitseväelastele, käitudes nii, nagu ta seda teistelt nõuab, olles korrektne, distsiplineeritud, täpne oma ütlemistes ja tähtaegadest kinnipidamises. Tema jaoks on teenistuses kõige olulisemad meeskond ja ühtekuuluvus, mille loomise ja toetamisega ta pidevalt tegeleb.

Aasta allohvitser vanemveebel Kuusik alustas teenistust kaitseväes 2002. aastal Üksik-vahipataljoni ajateenijana. 2016. aastast teenib ta 1. jalaväebrigaadi staabis. Eelnevalt on vanemveebel Kuusik teeninud muu hulgas Kirde kaitseringkonna pioneeripataljonis ning staabi- ja tagalakeskuses. Vanemveebel Kuusik on lõpetanud kaitseväe akadeemia vanemallohvitseride keskastmekursuse.

Vanemveebel Kuusiku kandidatuuri esitajate sõnul iseloomustavad teda eelkõige hea juhtimisoskus ja kiire kohanemisvõime eri valdkondadega, mitmekülgsus, professionaalne käitumine ning alatine tahe lahendada probleeme kiiresti, kvaliteetselt, säästlikult ja tõhusalt. Ta taotleb nii enda kui ka teiste tegevuses alati ausust ja läbipaistvust ning on kaaslastele toeks ja eeskujuks.

Ohvitseride 650 euro suurused ergutuspreemiad said major Indrek Sarap Kuperjanovi jalaväepataljonist, kaptenmajor Marek Mardo mereväebaasist, kapten Ivo Peets kaitseväe peastaabist ja kapten Tõnu Niilo Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Allohvitseride 650 euro suurused ergutuspreemiad said vanemveebel Marko Taluste Kalevi jalaväepataljonist, vanemveebel Ander Asberg kaitseväe peastaabist, veebel Tanel Külaots Kaitseliidu Tartu malevast ja nooremveebel Rauno Pall Scoutspataljonist.

Aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiaid välja andva riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu ja kaubanduskoja juhatuse esimehe reservkolonelleitnant Toomas Lumani sõnul on tal heameel tõdeda, et kaitseväe ja erasektori 2007. aastal algatatud tunnustus on kujunenud traditsiooniks, mida sellel aastal antakse välja juba 13. korda. Varem on sama tunnustuse pälvinud ka praegused kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem.

"Koostöös erasektori ja kaitseväega oleme otsimas täiendavaid viise, kuidas ühiskonnas veelgi enam väärtustada tegevteenistuses olevate kaitseväelaste ja kaitseliitlaste panust. Oleme mõelnud mitmesugustele viisidele, kuidas suurendada tööandjate hulgas teadlikkust, et kaitseväe väljaõppe läbinute kogemused on mitmekülgsemad kui mitteläbinute omad, aga ka seda, kuidas ettevõtjad saaksid soovi korral enam abistada kaitseväe veterane või teenistuses hukkunute peresid," sõnas reservkolonelleitnant Luman ja avaldas lootust, et tuleva aasta jooksul saavad nii mõnedki ideed ellu rakendatud. Ta lisas, et tänavu antav preemia on hea näide pikaajalisest koostööst, millega tõstetakse esile väärikaid kaitseväelasi ja kaitseliitlasi.

Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.

Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.

Kaitseväe asutamiskuupäev on 1918. aasta 16. november, mil Eesti vabariigi ajutine valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samal päeval kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles