Peatreener Vene: hooaja algus pole olnud päris selline, nagu tahaks

Kuid mis on Tartu esindusmeeskonnaga lahti? Pärast mitmeid päevi ootamist andis peatreener Priit Vene eile lõpuks ülevaate olukorrast. «Hooaja algus ei ole olnud päris selline, nagu tahaks. Oma rolli mängib kindlasti eurosari ja see, et kuigi kodus avamängu võitsime, siis teise mänguga ei õnnestunud siiski põhiturniirile pääseda. Tõime meeskonda euromängudeks kogenud mängujuhi, aga pärast tema plaanitud äraminekut ei ole võistkond õiget rütmi leidnud,» selgitas ta.

Kes usub, kes mitte

Ventspilsi kaotus eelmisel laupäeval oli peatreeneri sõnul liiga suur, kuigi mängijad tulid platsile hea hooga. «Kui vastased ühel hetkel oma mootori kodusaalis korralikult käima said ja meil ei õnnestunud platsil eriti midagi, siis selliseks see seis lõpuks kujunes. Ühe mängu pealt on aga ennatlik pikemaid järeldusi teha,» lisas ta.

Rocki korvpalliklubi üks asutaja Tanel Tein tõdes, et spordis võib kõike juhtuda. «Pigem pole asi numbrites, vaid selles, et kuidagi liiga kiiresti andsid noored mängijad koos treeneritega platsi peal alla,» ütles ta.

Tartu ülikooli korvpallimeeskonna fänniklubile ei olnud kaotus üllatus. «Me aimasime midagi sellist. Palju mängib rolli vigastuste laine, aga lõpuks pole vahet, kas kaotame 30 või 50 punktiga,» selgitas fänniklubi esindaja Raiko Orin. Ta lisas, et kaotused küll teevad meelehärmi, aga usk pole röövitud.

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Gert Prants näeb kaotuste kõrval ka võite. «Oleme valinud tee, kus arendame noort võistkonda. See käib läbi valusate kaotuste ja raskete võitude,» märkis ta.

Teini sõnul pole olulised paar kaotust, vaid probleem laiemalt. Tema näeb, et usk Tartu korvpallisse on kadumas. «Meil on tuim seis, kus puudub ühtne hingamine. Mõni aasta tagasi langetatud otsused on pannud pinna kõikuma,» selgitas ta.

Tein ei mõista hukka mängijaid ega treenereid. «Usun, et nad annavad endast platsil maksimumi. Ei saa ka öelda, et Tartu ülikool teeb midagi konkreetselt valesti. Lihtsalt tehakse üksinda ja väga kitsastes piirides,» rääkis ta. Spordiklubis, kus on üle tosina ala, on tema hinnangul raske korvpallisse süvitsi panustada.

Hooaja eelarve jääb Tartu korvpallivõistkonnal 425 000 euro kanti. «Selle kokku saamiseks on leitud väga palju suure südamega toetajaid, nendeta meie esindusvõistkonda Eesti-Läti ühisliigas poleks,» kinnitas Prants. Ta lisas, et kõik Eesti korvpalliga kursis olevad inimesed teavad, et praegu on mängijate põud. «Ja Eesti kogenud mängijad kasvavadki sellistest korvpallikoolidest ja -klubidest,» ütles ta. «Esindusmeeskonna edu ei sõltu ainult rahakotist või nimest, vaid sellest, kas meil on noormängijaid või mitte.»

Tein tõstis esile, et Eestis on neid nimesid, kellega meeskonna edu suurendada. «Meil on Tartu poistest Kristjan Kitsing, Janari Jõesaar, Saimon Sutt ja Kerr Kriisa. Kui enamik neist õnnestuks tuua korraga tagasi Tartusse, oleksidki need meie enda Tartu parimad pojad lisaks olemasolevatele. Ja miks mitte ka Siim Sander Vene ning head leegionärid,» rääkis ta.

Esindusmeeskonna edu ei sõltu ainult rahakotist või nimest, vaid sellest, kas meil on noormängijaid või mitte, rääkis Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Gert Prants.

Peatreener Vene ütles, et pärast Mažeika äraminekut on puudu mängujuht, kelle abil mängijate positsioonid õigeks nihkuksid. «Nii saaksid viskajad visata ja tsentrid korvi all toimetada. Eelarve seab selles omad piirid ja selleks, et saaks kedagi uut tuua, peab asju ümber vangerdama,» sõnas ta.

Üleeile lahkus meeskonnast 20-aastane Leedu ääremängija. «Loodetavasti saame vabanenud eelarvet kasutada mängujuhi positsiooni paremaks täitmiseks, mis muudaks kogu joonise loogilisemaks,» ütles peatreener. «Olen kindel, et meie mängijates on piisavalt sisu, et näidata heal tasemel korvpalli. Nüüd on vaja see eeltöö platsil realiseerida.»

Kaks leeri

Tartu ülikooli kantsler Kstina Vallimäe ütles, et kõrge tasemega sooritusteks tuleb varuda kannatust. Ta tõdes, et meeskond on noor, kuid mõnele leegionärile on siiski ruumi. «Rohkem meie eelarve hetkel ei võimalda,» kinnitas Vallimäe. Ta selgitas, et akadeemilises spordiklubis on ka teisi alasid, mille arendamist ei tohi korvpall ohtu seada. «See on tervikut silmas pidades igati mõistlik ja loogiline suhtumine,» märkis kantsler.

Rocki korvpalliklubi eesmärk on praegu tuua kokku kogukond, tuua saali rohkem pealtvaatajaid ning suurendada eelarvet, esindajad on mitmel korral Tartu ülikooliga kohtunud. «Eesmärk on arendada ühiselt Tartu korvpalli, kus korvpalliklubile tekib laiapõhjaline nõukogu koos vastutava juhatusega,» selgitas Tein.

Vallimäe on kursis Rocki korvpalliklubi eestvedajate mõtetega, aga ei mõista neid täielikult. «Jääb küsimus, et kui võtame meeskonna ülikooli alt ära, aga meie poolt tuleks endiselt taristu, meeskond ja treenerid, siis mida nemad juurde annavad,» arutles ta. «Neil on väga hea idee, aga meil on reaalselt toimiv lahendus.»

Kantsler ei ole kindel, kuidas kogukonda kaasav klubi suudab kõrgel tasemel korvpalli mängimiseks raha pakkuda. Ühtlasi jääb talle segaseks, milline on selles mudelis rahaliselt jätkusuutlik lahendus ning milline ülikooli või spordiklubi tegelik roll.

Teini arvates ei näe ülikool kogukonna suuremat väärtust. «Mida on ülikoolil kaotada, kui nende panus jääb samaks, aga juurde tuleb usk, suurem eelarve ja visioon? Praegu nad ehitavad linna linna sees,» ütles ta.

Rocki korvpalliklubi on suuna seadnud 2020. aasta kevadeks. «Siis ongi esimene tõehetk ning näeme, kui palju oleme suutnud teha koostööleppeid, kui suur on eelarve ning kes oleksid huvitatud korvpalli vaatamisest,» sõnas Tein. Kui 2020. aastaks pole loodetud tulemused saavutatud, jätkab Rocki korvpalliklubi kasvamist. Praegu on liikmeid 550, kevadeks soovitakse saada tuhat liiget.