Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab, et hüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde

2015. aasta andmed näitasid, et Eestis oli hambaraviteenuse kättesaadavus elanikkonna hinnangul üks kehvemaid Euroopas. Selle peamine põhjus oli hambaravi kõrge hind. Tervishoiukulude statistikast oli ka näha, et jõukamad leibkonnad kulutasid hambaravile, kuid vaesemad mitte. See aga ei tähendanud, et vaesematel leibkondadel ei oleks olnud vajadust hambaravi järele. Hambaarstile jäi minemata, kuna rahakott ei võimaldanud seda. Jõukamad leibkonnad said endale hambaravi lubada, kuid madalama sissetulekuga leibkonnad mitte.

Selleks et muuta hambaravi rohkematele inimestele kättesaadavaks tõsteti hüvitise määrasid, laiendati hüvitist kogu täiskasvanud elanikkonnale ja muudeti see mitterahaliseks ehk hüvitise summat hakati hambaravikabinetis kohapeal raviarvest automaatselt maha arvestama. Varasemat, kuni 2017. aastani kehtinud rahalist hüvitist tuli taotleda tagantjärele haigekassast.

Lääne-Virumaal on sel aastal kasutanud hüvitist enam kui 5000 inimest

Hambahaiguste ennetamisel on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise uuendamisel. Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest alates on hambaarsti külastanud inimeste arv kasvanud. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on ravi vajadusest hoolimata jätnud rahapuudusel arstile minemata. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on abi kõige enam vajanud.

Näiteks on Lääne-Virumaal tänavu saanud hambaravihüvitist kokku 5252 inimest. Nendest 54 protsenti said hüvitist kõrgendatud määras (85 eurot aastas) ja ülejäänud 40-eurost hüvitist. Kokku on sel aastal Lääne-Virumaal hüvitist kasutatud enam kui 275 000 euro ulatuses.

Hambaravihüvitist saab Lääne-Virumaal kasutada 13 kliinikus

Hambaarstidelt on saanud kõige teravamat kriitikat hüvitise kättesaadavus, kuna hüvitist saab kasutada vaid kliinikutes, mis on sõlminud haigekassaga lepingu. Praeguseks pakutakse hambaravihüvitist üle Eesti 331 hambaravitegevuskohas 581-st. Seega enam kui pooled hambaravikliinikud on liitunud Eesti Haigekassa lepinguga, et oma patsientidele hüvitist võimaldada.

Lääne-Viru maakonnas pakutakse täiskasvanute hambaravihüvitist 13 hambaravitegevuskohas, sealhulgas Rakvere linnas kolmes kliinikus, aga ka Tapal, Tamsalus, Rakkes, Väike-Maarjas, Kadrinas, Haljalas, Laekveres, Vinnis, Rägaveres. Haigekassa lepingupartnerid on leitavad haigekassa kodulehel. Endiselt on aga osa hambaravikliinikuid, kes haigekassa lepingut ei soovi, kuna lepingu sõlmimine eeldab teatud esmavajalike teenuste puhul haigekassa kehtestatud hinnakirja kasutusele võtmist.

Haigekassa hinnakiri tagab patsiendile hambaravi õiglase hinna

Kahtlemata on praegu patsiendil keeruline ise hinnata, kas hambaravi eest sai makstud õiglast hinda. Ministeeriumi analüüsist ilmnes, et teenuste hind võib sõltuvalt teenusepakkujast kordades erineda. Näiteks ühe juurega hamba eemaldamine võib maksta patsiendile 25 eurost kuni 130 euroni. Selle teenuse puhul ei ole suur ka tõenäosus, et arsti kasutatav materjal erineks hinna poolest nii mastaapselt. Ka võib näiteks standardsete teenuste puhul, nagu injektsioonanesteesia ehk tuimestav süst, teenuse hind varieeruda (kuuest eurost kuni 12 euroni).

Patsiendil on endal keeruline anda hinnangut, kas ja kui palju selline hinnavahe on põhjendatav erinevusega teenuse kvaliteedis. Veel enam – paljude hambaravikliinikute kodulehele on lisatud klausel, et teenuse täpne hind selgub kohapealsel vaatlusel ning tegelikult puudub inimesel teadmine, kui palju hambaravi võib maksta.

Haigekassal on hinnakirja kehtestamisega võimalik tagada, et kontrollitud kvaliteediga teenuse eest makstakse õiglast hinda. Seega on inimesel võimalik tugineda oma hambaarsti valikul haigekassa hinnakirjale ja veenduda, et ta tasub teenuse eest õiglast hinda, lisaks on tal võimalik kasutada täiendavat hambaravihüvitist.

Igaüks peaks vähemalt kord aastas hambaarstile jõudma

Hambaravi hüvitamise süsteemi muutmine on olnud samm õiges suunas. Arvatavasti laieneb hüvitist pakkuvate kliinikute ring edaspidi veelgi ja kindlasti aitab sellele kaasa, kui patsiendid ise on hüvitisest teadlikumad ja oskavad seda oma hambaarstilt küsida.

Hüvitise kasutamise analüüsist järeldus, et hüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarstile, kuid hambaravi on endiselt selle kulukuse tõttu paljudele Eesti inimestele kättesaamatu. Järgmiste sammudena tuleks seega kaaluda lahendusi, mis vähendaksid veelgi inimeste omaosalust hambaravis ja ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses. Tuleb vaadata, milliseid leibkondi kehtiv hüvitis piisaval määral ei aita, ning suunata olemasolevad vahendid eelkõige nende leibkondade aitamiseks. Selleks on võimalik langetada kohustuslikku omaosaluse määra või tõsta hüvitise piirmäära. Võib ka kaaluda kõrgendatud määras hüvitist saavate sihtrühmade laiendamist.

Hammaste ja suu tervis mõjutab kogu meie keha tervist. Eesti inimeste parema suutervise huvides on, et iga inimene jõuaks hambaarstile vähemalt kord aastas.