Päästeamet ja kaitsepolitsei kutsuvad elanikke teatama lõhkematerjalist

Kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali hulka, aga ka meelde tuletada, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.

"Eesti elanike kodudest võib jätkuvalt leida  lõhkeainet või seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad nii koduomanikku ennast, tema lähedasi kui ka naabreid. Näiteks kortermaja puhul võib plahvatus lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks on ka majanduslik kahju kõikidele majaelanikele enam kui kindel," selgitas päästeameti demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen.

Viimane traagilisem juhtum pärineb aastast 2010, mil Tallinnas Kuldnoka tänaval plahvatas kortermajas lõhkeaine ning plahvatuse tagajärjel hukkusid mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud ka viimastel aastatel. 2018. aastal hukkus Ida-Virumaal mees, kes ketaslõikuriga lõikas mürsku ja toimus plahvatus. Ka 2019. aastal hukkus mürsku ketaslõikuriga lõiganud mees tekkinud plahvatuses. Raskeid vigastusi on viimase kolme aasta jooksul plahvatustes saanud viis inimest, enamasti saavad inimesed käe- ja näovigastusi.

Tänavu tehtud uuring näitas, et vaid veidi üle poole Eesti elanikest teavad, et kui oma valduses olevad seadusega keelatud lõhkekehad või -ained omal algatusel üle anda, ei järgne sellele karistust.

"On hästi oluline, et inimesed mõistaksid, et kui nad vabatahtlikult teada annavad kodus leiduvast lõhkematerjalist, siis neid selle eest ei karistata. Kui aga ise teada ei anna ning lõpuks teeb selle kõne kasvõi näiteks naaber, järgneb kriminaalmenetlus, mis võib päädida reaalse vabadusekaotusega. Seega on mõistlik teavitada naabrist varem," selgitas kaitsepolitseiameti büroo juht Tõnu Miilvee.

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine (ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine, turustamine) on kriminaalkorras karistatav.

Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet või detonaatoreid ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112 ning anda teada täpne asukoht ja lõhkematerjali kohta nii palju infot kui võimalik. Lõhkematerjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks.

Kampaania kestab nädala, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal.

Niisugust kampaaniat on varem korraldatud viiel korral: aastatel 2008–2010, 2013 ja 2014. Viie korra peale koguti 140 kilogrammi lõhkeainet, 1447 detonaatorit ning 156 lõhkekeha.

Päästeameti demineerimiskeskus saab aastas ligikaudu 1400 väljakutset, mille käigus tehakse kahjutuks keskmiselt 4000 lõhkekeha.