Ministeeriumi õigusnõunikud soovitasid Järvikul PRIA-le volituse anda (10)

29. augustil kirjutas PRIA jurist Siim Vellemaa maaeluministeeriumile, et neil on vaja ministrilt erivolitust hiljemalt esmaspäevaks, 2. septembriks. See oli hädavajalik, et PRIA saaks kriminaalmenetluses kannatanuna riiki esindada. Kusjuures, täpselt nädal varem oli minister PRIA-le volituse andnud.

30. augustil kirjutas maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik PRIA-le, et «proovime volituse esmaspäevaks saada». «Palun ka lühikest sisu asja kohta, sest ministrit huvitab ka asja sisu milleks ta volituse andis.»

2. septembriks PRIA volitust ei saanud, veel enam, ministeeriumi õigusosakonnast vastati PRIA-le 3. septembril järgmist: «Nagu Sa vist ka ise aru said, siis kahjuks ei saanud me järgmise krim. asja jaoks erivolitust». 

Juba päev hiljem kasutasid advokaadid volituse puudumist enda kasuks ära. «Taotluse esitajad ei näe kriminaalasja toimikust, et PRIA-le oleks antud kannatanu (riigi) esitamiseks üldvolitust ega käesolevas asjas erivolitust,» teatas sama kriminaalasja teine kaitsja Rene Varul prokurörile.

«Eelnevast tulenevalt palun tagastada/jätta läbi vaatamata PRIA-le avalik-õiguslikud nõudeavaldused PRIA-le volituste puudumise tõttu.»

Seni on aga vastamata küsimus, miks Järvik volitust ei andnud. Urmas Arumäe ütles Delfile antud intervjuus, et tema volituse andmise või mitteandmise arutelus ei osalenud, seda nõu andvat rutiinse töö käigus ministeeriumi õigusosakond. 

Postimees uuris maaeluministeeriumilt, kas õigusosakond andis sel korral nõu volitust mitte anda. «Maaeluministeeriumi õigusosakonna seisukoht oli, et riigi huvide tõhusaks kaitseks tuleb PRIA-le anda volitus riigi kui kannatanu esindamiseks kriminaalasjades,» vastas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Triin Heinaste.

«Vastupidist nõu ei ole maaeluministeeriumi õigusosakond maaeluministrile andnud.»