Personalijuht: lumehelbekeste põlvkonda pole olemas, aga kala hakkab mädanema peast (19)

Copy
Eesti personalijuhtimise ühingu tegevjuht Kärt Kinnas.
Eesti personalijuhtimise ühingu tegevjuht Kärt Kinnas. Foto: Konstantin Sednev

Organisatsioonikultuuri alustala on usaldus meeskonnaliikmete vahel: kui see kaob ja tekib töökriis, siis tuleb ettevõtte juhid välja vahetada, et usaldust uuesti luua, rääkis personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Kärt Kinnas Kuku raadio saates «Majandusruum».

Mida teha, kui usaldus on kadunud? Kuidas seda tagasi võita?

See on väga-väga keeruline. Sageli kaasneb sellega juhtide vahetus. Kui juhid on vahetunud, siis on hea pinnas kasvatada uut usaldust uute inimestega, aluseks on avatus ja ühiste väärtuste leidmine. Tuleb luua psühholoogiliselt turvaline keskkond, kus julgetakse õnnestumistest ja ebaõnnestumistest avatult rääkida. Tuleb julgeda võim mõnes mõttes käest ära anda ja töötajaskonda kaasata.

Olles mitmes ettevõttes töötanud, tunnetan, et töökultuur on väga oluline. See ei pea olema ilmtingimata kirja pandud, aga kust see alguse saab ja kuidas saab seda mõjutada väljast tulija?

Olen seda meelt, et kui organisatsioon on väike ja toimib hästi, siis ei pea seda kirja panema. Isegi suures organisatsioonis, kus asjad toimivad hästi, pole seda vaja. Ülereguleerimine piirab ja loob takistusi. Kultuur tuleb inimeste seest. Eelkõige sellest, kuidas organisatsiooni juhitakse. Organisatsioonid on sageli oma juhtide nägu.

Nii et kala hakkab mädanema peast?

Ma tahaksin sellega nõustuda.

Tööandjad on kurtnud, et tänapäeval on keeruline leida häid töötajaid, sest «lumehelbekesed» küsivad suurt palka, aga tööd teha ei oska. Mida te sellest arvate?

Lumehelbekeste põlvkonda pole olemas, on lihtsalt erineva suhtumisega inimesed. Küll aga on noorte töökultuur oluliselt teistsugune kui paar põlvkonda vanemate inimeste oma. Nende ootused tööle on teistsugused. Võib-olla ei tule juhid sellega toime.

Samamoodi kritiseeritakse Eestis juhte. Kas ja miks on meie juhid halvad?

On tehtud uuringuid, mis ütlevad, et juhtimiskultuur on üks Eesti nõrgemaid külgi. Me oleme juhtimiskvaliteedilt Euroopa Liidust maas.

Arvan, et see tuleb meie ajaloost. Suurimaid Eesti kapitaliga ettevõtteid juhib valdavalt nüüdisaegse Eesti ettevõtluse üles ehitanud põlvkond, nüüdseks 50–60-aastased ettevõtjad. Tollased ärimudelid tuginesid Eesti odavale tööjõule. Nüüd on tööjõuturg teistsugune, aga juhid on samad.

Kuula Kuku raadio saadet «Majandusruum».

Kommentaarid (19)
Copy
Tagasi üles