Ootamatu ettepanek: pensionisambad võiks olla laenutagatiseks (7)

BNS
Copy
Vahur Vallistu, LHV Varahalduse juhatuse esimees. Tema koos teise juhatuse liikme Joel Kukemelgiga saatsid rahandusministeeriumile oma seisukohad pensionireformi eelnõu kohta.
Vahur Vallistu, LHV Varahalduse juhatuse esimees. Tema koos teise juhatuse liikme Joel Kukemelgiga saatsid rahandusministeeriumile oma seisukohad pensionireformi eelnõu kohta. Foto: Sander Ilvest

Mitut pensionifondi haldav LHV Varahaldus saatis rahandusministeeriumile rea ettepanekuid pensionireformi eelnõu muutmiseks. Muu hulgas peaks ettevõtte hinnangul võimaldama pensionifondide osakuid ning pensioni investeerimiskontol oleva vara tagatiseks seadmist kindlatele tingimustele vastavate krediidilepingute puhul.

LHV Varahalduse hinnangul on raske mõista niivõrd põhimõtteliste muudatuste tegemist, nagu on pensionifondist väljamaksete võimaldamine kogumisperioodi ajal, ilma et oleks tehtud asjakohaseid analüüse.

Rahandusministeerium saatis möödunud kolmapäeval teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu kooskõlastusringile, oma arvamuse reformi kohta esitas ministeeriumile ka LHV.

«Juhul, kui eelnõu väljatöötamise käigus oleks teostatud põhjalik mõjuanalüüs, oleks ka turuosalistel parem info selle kohta, milliseks peaksid pakutavad pensionifondid muutunud tingimustes kujunema,» seisab LHV pöördumises rahandusministeeriumile.

Lisaks ei kohelda eelnõuga LHV hinnangul võrdselt isikuid, kes on valinud sissemaksete tegemise teise sambasse ning neid, kes on otsustanud makset mitte teha. «Mõistetav oleks, kui oleks valikuvabadus sotsiaalmaksuga maksustatud tulust kohustuslikku pensionifondi makstud üksnes 2 protsendi osas, kuid mitte täiendava 4 protsendi sotsiaalmaksu osas, ilma et üksnes esimese samba kasuks otsustanud isikute õigusi riivataks,» märkis LHV.

LHV tegi eelnõu kohta neli kohustuslikke pensionifonde puudutavat ettepanekut.

Esiteks soovitab LHV muuta eelnõuga pensionifondide investeerimispiirangute sätteid selliselt, et fondide arvel oleks pikaajaline laenu võtmine lubatud senise kuni 10 protsendi asemel kuni 30 protsendi ulatuses ning kehtestada investeerimispiirangute osas viieaastane periood alates seaduse jõustumisest, mille jooksul fondide investeerimispiiranguid võib passiivselt ületada.

Samuti peaks LHV hinnangul võimaldama pensionifondide osakuid ning pensioni investeerimiskontol oleva vara tagatiseks seadmist kindlatele tingimustele vastavate krediidilepingute puhul.

Lisaks oleks tarvis tekitada suuremat paindlikkust isiku tahteavalduse alusel tema sissemakse suurendamise võimaldamise ning ajutise maksepuhkuse lisamise võimaluse läbi.

Neljandaks märkis LHV, et väljamaksete süsteemi peaks muutma koalitsioonileppes toodule vastavaks ja väljamakseid peaks tegema võrdsetes osades tagamaks investorite võrdset kohtlemist.

Lisaks sellele tegi LHV ettepaneku indekseerida kolmanda samba tulumaksuvaba sissemakse maksimummäära, mis on aastaid püsinud 6000 euro tasemel ning kogumispensionisüsteemi lisavahendite kaasamiseks jõustada tööandjate poolt tehtavatele täiendavatele töötaja kolmanda samba sissemaksetele sotsiaalmaksu soodustus ehk 33 protsendi asemel 13 protsenti.

«See samm aitaks järgnevate aastakümnete jooksul tuua Eesti pensionisüsteemi hädasti vajalikku olulist lisaraha ning annaks täiendava vabatahtliku motivatsiooni tööriista Eesti tööandjatele oma töötajate tasustamisel,» märkis LHV.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles