Fotod: apteegireformi töörühm koguneb kolmandat korda

Töörühma liikme Tõnis Mölderi (Keskerakond) sõnul kaalutakse peamiselt kolme suunda, kuhu viimasel hetkel aruteludeks avatud apteegireform võib välja jõuda, kirjutas tänane Postimees. Esimene on see, et midagi ei muudetagi ja reformiga minnakse lõpuni. Teise suunana arutletakse selle üle, et äkki võiks kõik piirangud kaotada ja kogu apteegituru täiesti vabaks lasta. See tähendaks, et käsimüügiravimeid saaks müüa ka näiteks toidupoes ja bensiinijaamas. Kolmas võimalus on apteegireform siiski ellu viia, aga muudetud kujul. Selle variandi puhul on tähtsa küsimusena õhus apteegi omandipiirang.

2015. aastal riigikogus vastu võetud niinimetatud apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile. Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

Riigikogus kogunenud valitsuskoalitsiooni töörühm leppis kokku, et tuleva aasta 1. aprillil jõustuvad ravimiseaduse muudatused avatakse aruteludeks, et leida kujunenud olukorrale parim võimalik lahendus.