Uus peatükk dopinguvastases võitluses: geenitestid

«Geneetikauuringute arenedes võib sellest saada murranguline relv võitluses dopingu vastu. Meil tekib võimalus tuvastada veredopingut nädalaid või isegi kuid pärast sportlase patustamist,» sõnas president Bach.

Ta lisas: «Kui uus metoodika saab heakskiidu WADAlt, võime seda kasutada juba 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel. Sellised uudsed võimalused tugevdavad üha enam meie heidutusvõimet. Meie eesmärgiks on võtta petturitelt ära turvatunne  –  nad ei tohi tunda end ohutult mitte ühelgi hetkel.»

Usutakse, et Bachi kirjeldatud geenitest on jõudnud arenduse viimasesse staadiumisse, kirjutab Inside the Games. See on disainitud tuvastama sooritust parandavate ainete kuritarvitamist täpsemalt kui senised meetodid. Uut testi loodetakse kasutada kõikide dopinguvormide leidmiseks, aga hetkel on uuringud keskendunud eelkõige veredopingule.

Uut metoodikat on hinnatud kui kõige olulisemat edusammu dopinguvastases võitluses pärast 2002. aastal tutvustatuud bioloogilist passi.

Hetkel välja töötamisel olev meetod võimaldab tuvastada muutusi keha geneetilises koodis, mille tulemusena loodetakse piir panna kahele kõige laialt levinumale veredopingu liigile: vereülekannetele ja EPOle.

Uudse lahenduse töörühma veab professor Yannis Pitsiladis. Brightoni ülikoolis töötava Pitsiladise uuringu järgi muutuvad kehas EPO või vereülekannete tagajärjel aktiivseks koguni 700 geeni 21 tuhandest.

Kuna muutused jäävad sportlase geneetilisse koodi alles, on võimalik dopingutarvitamist tuvastada ka nädalaid või kuid hiljem. 

Isegi kui metoodika ei jõua Tokyo olümpiamängudeks valideeritud, lubab ROK Tokyo võetud proovid säilitada, et neid tulevikus uue meetodiga analüüsida.

ROKi presidendi sõnul on nad aina enam pingutamas, et tõhustada võitlust dopinguga.  Bachi sõnul saab  Tokyo olümpiamängude eelne dopinguvõitlus olema ulatuslikum kui kunagi varem. Võitluse eesmärk on presidendi hinnangul suurendada nii heidutust kui tõhustada dopingu tuvastamist.