Naiste tugikeskused toetavad Solmani: sõnasõjas võidakse ületada piire, kuid see pole alati perevägivald (1)
6. november 2019, 09:59
Rahvastikuminister Riina Solmani sõnad, et iga füüsiline kokkupõrge ei tähenda veel perevägivalda, said eile avalikkuse kriitika osaliseks. Naiste tugikeskused astusid ministri kaitseks välja ja kinnitasid, et mõnel juhul võibki ka pärast füüsilist rünnakut suhtest teraapia abil asja saada. Ära tuleb tunda aga süsteemse vägivalla ohvrid, kellele lepitus vägivallatsejaga tekitaks vaid kannatusi.
Avaldame tugikeskuste pöördumise täismahus:
Rahvastikuminister on mõistnud perevägivalla ja peretüli eristamise vajalikkust. Meil on väga kahju, et selle eest on ta sattunud rünnakute objektiks. Loomulikult on igasugune vägivald taunitav. Lisaks hukkamõistule on aga oluline ka lahenduste pakkumine. Sellele Riina Solman ka keskendus.
Pikka aega on tugikeskustele muret tekitanud olukord, kus süstemaatilise perevägivalla osapooli püütakse lepitada ja tekitatakse sellega ohvrile ränki kannatusi. Mitmed sellised lood on viimasel ajal jõudnud ka ajakirjandusse.
Samas näeme me oma praktikas iga päev peretülisid, kus lepitus, perenõustamine ja pereteraapia on ka peale füüsilist rünnakut asjakohased. Kus mõlemad pooled soovivad suhte jätkamise ja laste nimel panustada. Selliste perede lahkuminek ei ole paratamatu, suhtlemis- ja konfliktilahendusoskuste parandamine võib aidata edaspidist vägivalda vältida ja peresid koos hoida.
Naiste tugikeskused nõustavad väga erinevas olukorras olevaid naisi. Oma praktikas oleme kasutanud järgmist jaotust: peretüli on konflikt kahe võrdse osapoole vahel, kus emotsioonid keevad üle ja tegemist on reeglina inimeste oskamatusega lahendada konkreetset olukorda rahumeelselt (ka ekspressiivne, situatsiooniline vägivald). Sõnasõjas võidakse ületada piire.
Kui konflikt muutub füüsiliseks ja tekitatakse tervisekahjustusi või valu, on karistusseadustiku kohaselt tegu vägivallaga. Kuid perevägivallana käsitleme olukorda, kus pooled on ebavõrdsel positsioonil ja vägivallatseja järjepidevat tegevust, mille eesmärgiks oma võimu ja kontrolli kehtestamine ja vastaspoole allasurumine (ka instrumentaalne, süstemaatiline vägivald).
Ühiseks eesmärgiks on vägivalla vähendamine. Kutsume üles lõpetama rünnakud. Leiame, et vastasseisu asemel tuleks keskenduda sellele, et iga vägivalda kogenu saaks just temale sobivat tuge.
Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus Varjupaik
Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskus
Maiken Kask, Raplamaa Naiste Tugikeskus
Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskus
Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu
Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskus
Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskus
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Ülle Kalvik, tugikeskuste psühholoog
Mirjam Püvi, tugikeskuste psühhoterapeut
Lähisuhtevägivalla puhul otsi abi:
Kust saada abi?
- Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112
- Vägivallajuhtumitest võid teada anda ka oma piirkonnapolitseinikule, kelle kontaktid leiad veebilehelt www.politsei.ee
- Esmast kriisinõustamist pakub ööpäevaringselt tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006
- Abivajavatest lastest teavita ööpäevaringselt lasteabi telefonil 116 111
Kuidas sekkuda?
- Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.
- Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.
- Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
- Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
Statistikat:
- Politsei saab iga päev mitukümmend väljakutset seoses lähisuhtevägivallaga, keskmiselt on see umbes 30 väljakutset ööpäevas.
- Sel aastal on politsei saanud keskmiselt üles 900 lähisuhtevägivalla väljakutse kuus.
- Lähisuhtevägivalla kutsetele sõidavad politseinikud enim nädalavahetusiti ja õhtusel ajal.
- Kolmandikul juhtudest on lähisuhtevägivalla pealtnägijaks või ohvriks laps.
- Sageli on vägivallatseja joobes.
Allikas: PPA