Mati Määrits: kuivõrd oleme valmis pikemaajaliseks elektrikatkestuseks?
6. november 2019, 00:11
/nginx/o/2019/11/05/12717208t1hf433.jpg)
Hiljuti Lõuna-Eestit tabanud maru näitas taas kord meile halastamatu otsekohesusega kätte, kuivõrd kaitsetud oleme pikemaajalise elektrikatkestuse korral.
Tuleb vaid saatust tänada, et kõik see ei toimunud keset talve miinus 20 või 30 kraadiga. Aga kui ükskord tuleb seegi katsumus läbi teha – kas oleme ikka selleks valmis?
Põlvamaa päästepiirkonna juhatajalt Peeter Tigaselt kuulsin pärast tormiööd, et omavalitsused peaksid olema suutelised paigutama kuhugi vähemalt kaks protsenti elanikkonnast – ülejäänud leiavad loodetavasti peavarju sugulaste-tuttavate juures majades, kus ahjuküte. Ning kuna puurkaevud elektrita ei tööta, võiksid inimesed teada sedagi, kus asuvad läheduses allikad või salvkaevud.
Aga ülejäänud 98 protsenti – kas nad ikka teavad, kuhu häda korral lähevad ning isegi kui arvavad teadvat, kas ka maal elavad vanaemad ja onud-tädid ikka on suutelised kõiki hõimlasi ning tuttavaid korraga vastu võtma? Ning kuidas jõuda «maale vanaema juurde», kui pole autot või siis võimalik sinna kütust tankida? Ehk tasuks ka meie inimeste evakueerimisvõimekus üldriiklikult kaardistada?
Kuigi üks tuntud poliitik on ajakirjanikele nende «lõpmata tarkust» viimasel ajal nina peale visanud, julgen mõned ettepanekud siiski veel teha. Äsjase kriisi üks märksõnu oli «generaator». Mis oleks, kui riik aitaks nn riskigruppidel, kes elektri kadumisest enim kannatavad, soetada generaatori näiteks poole hinnaga tingimusel, et vajadusel saaksid hädas olijad seda soodustingimustel rentida? Et kui näiteks Lõuna-Eestis taas marutab, aga Põhja-Eestist karikas mööda läheb, teaksid meie kandi inimesed, kust kiirelt abi saaks. Mõistagi eeldab see ka vastava registri loomist.
Teine võimalus on, et varugeneraatorid soetab Elektrilevi, kellel on kõige suurem pädevus neid kohe ka ühendada. Samas on elektrimeestel tormi järel niigi käed-jalad tööd täis, mistõttu nad peaksid generaatorite jaoks leidma enesele ilmselt partneri.
Kust aga vajadusel vett hankida? Selge veega allikaid meil õnneks veel jagub. Kui ilmad vähegi paremaks lähevad, ehk tasuks veel enne talve saabumist ette võtta käik loodusse, et enda jaoks sobilik veevõtukoht välja vaadata?