Euroopa Keskpanga uus president valmistas pettumuse
Christine Lagarde jäi esmaspäeval oma esimeses kõnes Euroopa Keskpanga presidendina napisõnaliseks, valmistades pettumuse turuosalistele, kes lootsid saada sõnavõtust vihjeid tema rahapoliitilise visiooni kohta.
Reedel ametisse astunud Lagarde pidas oma esimese kõne Berliinis Saksa parlamendispiikri ja endise rahandusministri Wolfgang Schäuble auks korraldatud tseremoonial.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine direktor ütles kõnes, et Schäublele pühendatud tseremoonia ei ole õige koht rääkida rahapoliitikast või üldse millestki, mis on sellega seotud.
«Esimene pettumus turgude jaoks Lagarde'ilt,» kirjutas ING Diba banki analüütik Carsten Brzeski Twitteris. Tema sõnul oli ECB uue presidendi pingsalt oodatud esimene pöördumine vormipärane kiituskõne, mitte ECB rahapoliitika teekaart järgmisteks nädalateks.
Schäuble on suur kasinuspoliitika toetaja, kes pani aluse Saksamaa rangele puudujääke vältivale eelarvepoliitikale.
Saksamaal on ECB lõtva rahapoliitikat viimasel ajal teravalt kritiseeritud. Keskpangale on ette heidetud, et madalad intressimäärad ja odavad laenud kahjustavad Saksa säästjaid.
Endine Prantsuse rahandusminister Lagarde kiitis Schäublet tema teenete eest eurotsooni võlakriisist välja aitamisel. Oma sõnul mõistab ta, et suveräänsetest riikidest koosnev rahaliit saab olla kestlik vaid vastastikuse usalduse olemasolu korral.
Lagarde tsiteeris 19-liikmelist euroala suuremale lõimumisele kutsudes Schäublet ennast, kelle sõnul ei tähenda reeglitest kinnipidamine loovuse või originaalsuse nappust.
«Just seda vaimsust vajame selleks, et suunata meie jõupingutused meie majandus- ja rahaliidu süvendamisse,» lausus ECB president.
Oma eelmisel ametikohal IMFi juhina ärgitas Lagarde Saksamaad rohkem kulutama ja investeerima, et tugevdada euroala majanduskasvu.
Tema eelkäija ECB presidendina Mario Draghi tegi samuti euroala riikidele üleskutseid rohkem kulutada, et keskpanga rahapoliitikat fiskaalpoliitikaga toetada.
Läinud nädalal nimetas Lagarde Saksamaad ja Hollandit kroonilise eelarveülejäägiga riikideks, mis peaks oma kukrut avama.